KUULA JA VÕRDLE: 165 aastane hümn soomlaste, eestlaste ja liivlaste sõnadega

 (6)
Märkamisaja laulupidu
Märkamisaja laulupiduFOTO: KRISTO NURMIS

Millal Fredrik Pacius selle viisi täpselt lõi, ei ole küll teada, aga esmakordse ettekande sai meie hümni viis just täna, 13. mail 1848 Helsingi linnaserval peetud üliõpilaste Floora-päeva pidustustel.

Soomlaste hümniks kujunenud Maamme-laulu teksti oli kirjutanud 1846. aastal Johan Ludvig Runeberg rootsikeelse luuleteose "Lipnik Stooli lood" alustuseks. Soomekeelse variandina on kasutusel 1889. aastal viimase vormi saanud tõlge, kuigi tänaseks on olemas ka 2007. aasta uuem tõlge. Kokku 11 salmist koosnevat teksti küll kunagi täies pikkuses ei esitata.

Kuigi Runebergi tõlgitud tekst koos Paciuse kirjutatud viisiga on kujunenud Soome hümniks, siis seaduslikult pole talle hümni rolli kunagi antud. Eduskunnas on arutatud ka võimalust valida hümniks hoopis Jean Sibeliuse Finlandia, aga valikut nende kahe meloodia vahel ei suudetud langetada.

Seotud lood:

Eesti hümn

Eestlaste rahvushümniks sai Paciuse viis koos Johann Voldemar Jannseni kirjutatud tekstiga "Mu Isamaa, mu õnn ja rõõm" esimesel laulupeol 1869. aastal. 1920. ja uuesti 1990. aastast alates on see ka meie riigihümn.

Liivi hümn

Liivlaste hümniks võeti Paciuse viis 1923. aastal, kui seda esitati liivlaste lipu heiskamise tseremoonial koos Kōrli Stalte kirjutatud tekstiga "Min izāmō." Liivlased tahtsid sellega rõhutada oma ühtekuuluvust eestlaste ja soomlastega.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare