Maa seest välja kaevatud pisikese, kaks korda kaks meetrit suure hoone põhi viitab endisele kuplikujulisele mudast ja kipsist ehitisele, mida on omal ajal kasutatud kuivatusahjuna linnaste kuivatamiseks. Sellest toorainest on olnud võimalik valmistada erineva maitsega õllesid, mida on maitsestatud kas viinamarjade või viigimarjadega, saades niimoodi isegi 5-protsendilise alkoholisisaldusega õlut.

Manchesteri ülikooli arheoloogid doktor Lindy Crewe juhtimisel on Kissonerga-Skalia nimelisel asulakohal kaevanud juba 2007. aastast alates, kuid nüüdne leid on ilmselgelt nende senise töö suurim pärl. Juba varem on teatud, et inimesed oskasid õlut teha isegi neoliitikumis (ehk siis ajavahemikus millalgi aastate 9500 ja 3500 vahel enne Kristust), õllevalmistamist on peetud ka peamiseks põhjuseks, miks üldse kunagi teravilja kasvatama hakati. Aga pronksiaegsegi pruulimiskoja leidmine on erakordne.

Briti muinasajaentusiastid proovisid ka ära, muidas oleks tollastest toorainetest õlut valmistada ja kinnitasid, et tulemus oli päris joodav. Huffington Post küsis ka Manchesteri ülikoolist järgi ja sai ühe võimaliku kiviajaõlle retsepti, mida võite uurida siin klõpsates. Mõistmiseks on küll vaja inglise keele oskust, ja õllevalmistamise kogemust, paljastagem siin vaid nii palju, et tooraineks kasutati 1,5 kg värsket metsikut otra, viit suurt pesemata viigimarja ja palju, palju vett.