Plahvatusi ega roomikute lõginat veel ei kosta, kuid vaikus mõjub seda pahaendelisemalt. Mida teha? Jääda paigale või põgeneda? Piirist kaugemal tasuks pigem paigale jääda. Kirde-Eestis võiks seevastu kiiremas korras teele asuda. Aga kui minna, siis kuhu ja kustkaudu? Ilmselt mõtlevad teisedki samamoodi. Mis siis juhtuma hakkab?

Kui inimesed liiguvad ohtlikust piirkonnast ära, siis nimetatakse seda evakuatsiooniks. Olenevalt asjaoludest kasutatakse ka teisi termineid. Vabatahtlik ja organiseerimata liikumine on tuntud kui põgenemine. Organiseeritud ja pealesunnitud protsess on aga küüditamine. Eesti aladel on nähtud neid kõiki. Teise maailmasõja alguspäevil evakueeriti sundkorras ida poole. Sõja lõpu poole toimus lääne suunas nii korraldatud kui stiihilist lahkumist. Viimase aja suurima evakuatsiooni ajal oli soovituslik lahkuda Jaanuaritormina kuulsaks saanud ilmastikunähtusega kaasnenud veetaseme tõusu eest. Siis lahkus rannaäärsetelt aladelt ligi 300 inimest.

Planeeritud evakuatsioon

Üks korralik evakuatsioon algab plaanist. Piirkondades, kus ohtlikud loodusnähtused on korduvad, on jõutud ka nendest õppida. Näiteks hukkus Indias 1977. aastal tormis ja üleujutustes ligi 20 000 inimest. Sellele järgnenud ümberkorralduse käigus uuendati nii organisatoorset kui tehnilist võimekust. Võeti kasutusele eelhoiatussüsteemid ja arendati välja evakuatsiooniplaanid. Ligi veerand sajandit hiljem, 1996. ja 2005. aastal sama piirkonda tabanud lähedase tugevuse ja raskusastmega tormides hukkus vaid vastavalt 100 ja 27 inimest.

Evakuatsiooni vajavad situatsioonid kujunevad üldjuhul ootamatult ja vajavad kiiret tegutsemist. Sellistel puhkudel on hädavajalik evakueerimise kava olemasolu, mida saab kiiresti kohandada konkreetsele olukorrale. Kui ka evakuatsiooni nõudva hädaolukorra tekkimise tõenäosus on väike, siis selle potentsiaalne katastroofiline mõju õigustab evakuatsiooni planeerimise tähtsust. Hästi välja töötatud plaanid aitavad tagada kiire ja turvalise evakuatsiooni, mis võib päästa inimelusid, samuti aitavad vältida negatiivseid mõjusid evakueeruvate hulgas.

Eestis reguleerib vastavate plaanide tegemist hädaolukorra seadus, millega on alates 2017. aastast määratud vastutajaks politsei- ja piirivalveamet. Varem oli ulatuslik evakuatsioon teemana vähe reguleeritud ning see oli kõigi nende asutuste korraldada, kelle juhitav sündmus põhjustas vajaduse ulatuslikuks evakuatsiooniks. Senine korraldus polnud mõistlik, sisaldades dubleerimist ja luues erinevaid arusaamu, mis kokkuvõetult ei loonud kindlust selle tulemuslikuks toimumiseks.