1942. aasta septembris pildus Jaapani mereväe piloot Nobuo Fujita süütepomme metsasele alale Oregoni osariigis asuva Brookingsi linnakese lähistel.

Jaapanlased lootsid, et süütepommide loopimine ja suurte metsatulekahjude põhjustamine kurnab Ühendriikide ressursse ja põhjustab paanikat.

Fujuital õnnestus visata kaks pommi — ent tänu nõrgale tuulele, vihmasajule ja tuletõrjujate kiirele reageerimisele suudeti nende tekitatud põlengud kiiresti kustutada.

Fujita naasis kodumaale, kuid see, mida ta teinud oli, jäi teda painama. 1962. aastal tuli ta tagasi Brookingsi linna, et oma tegu heastada, kaasas perekonna kallisvara — 400 aasta vanune samuraimõõk, mille ta tahtis linnale kinkida.

Juhul, kui rahvas otsustab talle mitte andestada, kavatses ta selle abil sooritada seppuku — rituaalse enesetapu.

„Olin üsna kindel, et kui jõuan Brookingsisse, pekstakse mind läbi, loobitakse munadega ja solvatakse avalikult,“ tunnistas lendur hiljem.

Fujita üllatuseks tervitasid teda suured sõbralikud rahvahulgad. Talle korraldati vastuvõtutseremoonia ja kingiti pidulikult linna võti.

Hiljem tasus Fujita lahke kohtlemise eest sama mõõduga, makstes kinni kolme Oregoni teismelise reisi Jaapanisse. Pealeselle kinkis ta kohalikule raamatukogule tuhat dollarit raamatute hankimiseks, mis tutvustaksid lastele tema kodumaad, lootuses, et parem teineteisemõistmine rahvaste vahel võiks aidata ennetada sõdu tulevikus.

Fujita külastas Oregoni osariiki kokku kolmel korral ja istutas koguni puid paika, kuhu ta kunagi oli süütepomme loopinud.

Veidi enne Fujita surma 1997. aastal kuulutas Brookingsi linn oma kunagise ründaja aukodanikuks. Järgmisel aastal külastas linnakest Nobuo Fujita tütar, et täita isa viimane soov — matta osa ta tuhast sõjaaegsesse pommitamispaika.