NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
29.08.2012 09:33
Tartu oli Eestis tegelikult vägagi hea näide bastionidega kindlustuse suutlikkusest. Tartu vallutati Põhjasõjas lahinguga. Ja bastionide poolt küljest ei õnnestunud venelastel teha suurt midagi ära. Rünnak toimus üle jõe ja soo sellest küljest, kus bastion oli ehitamata ja linna kaitses vaid keskaegne kivimüür (mis saatuse irooniana on peaaegu ainsa Tartu müürijupina alles ka täna).
Mis puudutab bastionidega varustatud kindluste tulistamist suurtükkidest, siis jutt müürist ülelaskmisest ei päde. Üle müüri sai lasta vaid mortiiridega, Need suutsid lõhkuda hooneid, aga mitte linna väliskindlustusi ja nende toonane tulejõud oli nii madal, et need olid pigem küll terrorirelvad kui tegelikud tapjad.
Kahurituli aga ei teinud korralikele bastionidele eriti kahju. Ja üle bastioni linnamüüri tabada oli üsna võimatu. Vaadake veidi tollaste kindlustuste ristlõigete jooniseid ja saate ise aru.
Ratsavägi... mitte keegi ei jätnud suurtükiväge ilma jalaväe kaitseta. Ja treenitud piikidega (hiljem tääkidega) jalavägi sai ratsaväega hakkama väga lihtsalt. Ratsavägi oli uusaegses välilahingus efektiivne pigem siiski vaid segipaisatud ja taganevate vägede rappimisel. Kuni väljal oli kord, istus ratsavägi kenasti väeliini taga. Ida-Euroopas oli neil suurem roll, kuna vahemaad suured ja kindlustused nõrgemad, Lääne-Euroopas aga... no ei.
OK, sõjaväele ümbruskonnast toidu kokkuröövimisel oli ka ratsavägi ülimalt vajalik.
Jäta kommentaar
Oled sisse logimist nõudvas kommentaariumis, anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega