Kuu ega tagasi otsustas Islamiriik jälle kogu maailma traumeerida, hukates ühe sõjavangi võetud süürlase Homsi lähistel, sellest elusana Vene päritolu tankiga üle sõites. Väidetavalt oli mees küll enne pandud ülekuulamisel üles tunnistama, et ta on ka ise Süüria valitsusarmee sõdurina inimesi tankiga alla ajanud. Teine versioon väidab, et hukkamise põhjuseks oli see, et mees oli kristlane.

Kuid fakt on fakt, Islamiriigi vägede relvastus ei piirne vaid veriste pussnugade ja õliste kalašnikovidega. Üks skandaalsemaid fakte on see, et islamiriigi kätte on langenud ka terve hulk Abrams-tanke.

Lahingus neid tanke on raske võita, kuid nagu mullu Iraagi nn sunniidikolmnurgas nähti, oli tankide nõrgaks kohaks sees olnud Iraagi armee meeskond, mis eelistas lihtsalt tanki hüljata ja jooksu pista. Ja kui juba tühi tank maha jäi, siis mõistagi teevad Islamiriigi sõdurid kõik võimaliku, et sellist juhtima õppida. Islamiriigi vägedes on ka palju endisi Saddam Husseini ja võibolla ka uue Iraagi armee sõdureid, ehk tanke juhtida paljud neist oskavad. Abrams vajab küll veidi paremat väljaõpet, kui neil oli.

Nüüd, kui Venemaa on nähtavasti viinud Süüria sõjatandrile ka oma uuemaid T-90 tanke, on ometi reaalne võimalus, et lahingusituatsioonis võib mõni neist kohtuda Abramsiga, millest kostab araabiakeelseid sõjahüüde. Vene tankidel on küll ilmselt parema väljaõppega meeskonnad, ka pole Iraagi Abramsid tingimata sama head, kui need, mida USA ise kasutab. USA on Islamiriigi kätte jäänud Abramseid hiljem ka õhulöökidega purustanud, ehk kui paljud ligemale 40 USA tankist Islamiriigi relvastuses tegelikult veel võitlusvõimelised on, me ei tea.


Kuna need on kõik Iraagi armeele müüdud eksporttankid M1A1, siis nad ei ole küll nii tugeva vaesustatud uraanist soomusega ja nende kaitsesüsteemid pole ka nii tõhusad kui USA Abramsitel. Ja nagu me hästi teame, ei olnud Islamiriigil nende tankide võitmiseks vaja teha muud, kui meeskonnale hirm nahka ajada. Mõned tankidest on küll ka RPG-mürskudega augustatud ja vajavad tõsist remonti.

Kuna tanke on islamiriigil vähe, siis neid ka väga palju lahinguis ei näe, pigem kasutab Islamiriik sõjas tavapäraseid käsirelvi, kuulipildujaid, reaktiivmürske, tankirusikaid, kõike mida sõjasaagiks saada, relvaladudest röövida või ise valmistada on õnnestunud.

Islamiriigi vastu sõdival Iraagi kurdide pešmergaüksustel on kasutada küll ehk isegi 700 tanki, aga kõik need on kunagi Saddam Husseini armeelt saadud T54, T-55 või T-72 tankid ja moodsamale tehnikale vastu ei saa. Ja ilmselt ei ole ka Iraagi valitsus just vaimustuses sellest, et nimelt kurdid Mosuli linna (mis oli kunagi nende linn, aga nüüdseks täiesti arabiseerunud) Islamiriigilt üle võtaks. Süüria armee tankid pole oluliselt kaaasaegsemad, aga nende meeskonnad on saanud väljaõppe venelastelt.

Iraagi armee aga, mida on täiendatud Iraanist tulnud abivägedega, on suutnud vaid vaevaliselt alasid Islamiriigilt tagasi võtta. Algselt müüdi Iraagi armeele 140 M1A1 Abramsit, ehk nende käsutuses on siiski endiselt uuemaid tanke, kui ühelgi teisel osapoolel Süüria ja Iraagi kodusõdades.

Saudi Araabia ja Kuveidi kasutada on ka järgmise põlvkonna M1A2 Abramseid.