Kes ta oli: tänase naistepäeva arhitekt Clara Zetkin
Selle päeva juured on pärit sotsialistlikust, mitte niivõrd feministlikust liikumisest. Ja Ameerikast - 28. veebruaril 1909 tähistas esimesena naistepäeva USA Sotsialistlik Partei. Aasta hiljem otsustasid Teise Internatsionaali sotsialistid (100 naist 17 riigist) teha sellest oma rahvusvahelise tähtpäeva Luise Zietzi ja Clara Zetkini algatusel.
Luise Zietz (1865-1922) suri üsna varakult, ja tema nimi rahvusvahelise naistepäeva algatajana on unustusehõlma vajunud. Seevastu on rahvusvahelise naistepäevaga igal pool mainitud hilisemat juhtivat kommunisti Clara Zetkinit. Kuigi nimeks oli rahvusvaheline naistepäev, tähistati seda pikka aega ennekõike ühes riigis - nõukogude Venemaal alates 1918. aastast, seejärel NSV Liidu mõjualustes riikides, 1977. aastast alates ÜRO vahendusel lõpuks ka rahvusvaheliselt.
Clara Zetkin (neiupõlvenimi Eissner, 5. juuli 1857 Wiederau, Saksimaa – 20. juuni 1933 Arhangelskoje, Moskva oblast) oli Saksa sotsialist ja naisõiguslane. Ta tegutses 1878–1917 Saksamaa Sotsiaaldemokraatlikus Parteis ja 1919–1933 Saksamaa Kommunistlikus Parteis. 1916. aastal oli ta üks Spartakusbundi asutajaid.
Elulugu
Clara Eissner õppis õpetajaks. Kuna Bismarck keelustas 1878 Saksamaal sotsialistide tegevuse, läks ta elama Zürichisse ja 1882 Pariisi, kus osales Sotsialistliku Internatsionaali asutamises. Seal kohtus ta oma kahe poja isa vene revolutsionääri Ossip Zetkiniga ja võttis tema perekonnanime. Hiljem (1899–1928) oli Clara Zetkin abielus näitleja Georg Friedrich Zundeliga.
Clara Zetkin naasis 1891. aastal Saksamaale ja andis välja marksistlikku ajalehte "Die Gleichheit" ("Võrdsus"). 1919. aastal astus ta Saksamaa Kommunistlikusse Parteisse, mida ta esindas ka Saksamaa Reichstagis Weimari Vabariigi ajal 1920–1933. Saksamaal oli ta aktiivne koos Rosa Luxemburgiga. Zetkin on tuntud ka naisõiguslasena. Teda peetakse 1910. aastal algatatud rahvusvahelise naistepäeva ametliku tähistamise algatajaks.
1921. aastal valiti ta Nõukogude Venemaal, Moskvas tegutseva ja Venemaa kommunistliku partei poolt finantseeritava Kommunistliku Internatsionaali Täitevkomitee Presiidiumi liikmeks. Pärast Hitleri võimuletulekut 1933. aastal keelustati Saksamaa Kommunistlik Partei ja Clara Zetkin läks jälle eksiili, seekord Nõukogude Liitu. Ent juba järgmisel kuul ta haigestus ja suri 75-aastaselt.
Clara Zetkini töödest
Eesti keeles on ilmunud Klara (Clara) Zetkini artikkel "Naisterahwas ja tema majanduseline seisukord", mis jaotus osadeks "Pööre naisterahwa majanduslises seisukorras", "Naisterahwas ja seltskondlik elu", "Naisterahwas ja lastekaswatus". Ta jälgis naise ühiskondliku positsiooni ajaloolist kujunemist, tõdedes, et naise olukord on töölise omaga võrdne (mitte viletsam), kasutab sõna "kodune ori". Edasi selgitas Zetkin, kuidas naisest sai vabrikutööline, rahateenija, millega pandi alus tema iseseisvusele ja "vabastamisele", pakkudes välja uue naise ideoloogilise ja praktilise lahenduse, eeskätt vana abielumudeli teisenemise kaudu: "Lastekasvatus wõetakse – ja piab wõetama – perekonna käest ja antakse seltskonna kätte, ema käest kaswatusteadlaste kätte, selle sõna kõige laialisemas mõttes." Igal juhul on lastekasvatajad ka uues ühiskonnas naised, mistõttu tuleb edendada naiste haridust.
Eesti keeles on ilmunud Clara Zetkinilt
- Lenin - maailma naistele. Tallinn: "Eesti Raamat", 1975
- Lenin ja naisterahwa wabastamine. Leningrad: Eesti Kirjastuse Ühisus, 1925
- Wõitlus vabaduse ja rahu eest Wenemaal. Peterburis: Eesti töörahwa kommuuna kultuura ja ariduse walitsus, 1919
- Naisterahwas ja tema majandusline seisukord. Tallinn: 1907
Kirjandus
- Hardel, Lilo. Tütarlaps Wiederaust, jutustus / saksa keelest tõlkinud Salme Juhani, illustreerinud B. Nast. Tallinn: Eesti Raamat, 1970
- Ilberg, Hanna. Clara Zetkin, biograafia / Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1961. (Biograafiline sari)
