Kas vägijook alistab sõduri?

 (9)

EMA 2015 Afterparty
A. Le Coqi toodangFoto: Christo Neemre

2016. aasta kevadel kaitses kapten Tanel Rattiste KVÜÕA-s magistritöö „Eesti Kaitseväe tegevväelaste alkoholikäitumine ja seda mõjutavad tegurid Scoutspataljoni näitel“. Järgnev artikkel annab ülevaate töö tegemise tagamaadest, saadud tulemustest ning sellest, mida kogutud infoga saaks edasi teha.

Ilmus ajakirjas Sõdur 1/2017

Magistritöö eesmärk oli välja selgitada Eesti kaitseväe tegevväelaste alkoholikäitumine ja võrrelda seda hetkeolukorraga Eestis, lisaks vaadata alkoholikäitumise seoseid mõnede töökeskkonnast tulenevate mõjuteguritega nagu näiteks eelnev missioonikogemus, tööalane pinge, emotsionaalne enesetunne ning toimetulekustrateegiad.

Seda eesmärki ajendas püstitama kurb sündmus. Nimelt, pärast kapten Rattiste rühma naasmist oma viimaselt välismissioonilt, sooritas kuu möödudes üks rühma liikmetest enesetapu, olles raskes alkoholijoobes. Pärast seda tekkis soov hankida teavet tegevväelaste alkoholitarbimise ja selle seoste kohta teenistuse ning missioonidega, kuid infot nappis. Suuresti tingituna sellesisulise info vähesusest otsustasime keskenduda magistritöös just tegevväelaste alkoholitarbimise uurimisele. Valdkonnaspetsiifiliste algandmete vähesusest tulenevalt liikus töö põhirõhk pigem esmaste andmete kogumisele ja võrdlemisele, kas meie tegevväelaste hulgas leiavad kinnitust samad seosed, mis on kirjeldatud Suurbritannia, Austraalia ja Ameerika Ühendriikide armeedes ning kuidas need seosed sobituvad kogu Eesti konteksti laiemalt. Kuna ülalnimetatud kogemusest lähtuvalt oli peamine huvi just alkoholitarbimine seoses missioonikogemusega, siis valisime testitavaks üksuseks Scoutspataljoni.

Loe veel

Seotud lood:

Järjest enam räägitakse sellest, et Eestis tarbitakse alkoholi liiga palju ja et selles osas peaks midagi ette võtma. Sotsiaalministeeriumi koostatud „Alkoholipoliitika roheline raamat“ toob välja, et Eesti kuulub enim alkoholi tarbivate riikide hulka ning alkoholist tingitud kahjud on seetõttu ulatuslikud. Kui tervise arengu instituut töötab välja programme alkoholi liigtarvitamise ennetamiseks ja alkoholist tingitud kahjude vähendamiseks, siis Eesti kaitseväes süsteemne lähenemine selle valdkonna probleemile töö kirjutamise ajal puudus. Väljaselgitamist ja teadvustamist on vaja lisaks võimalikult varajasele sekkumisele veel ka ennetustegevuseks, et vältida võimaliku probleemi süvenemist ning sellest tulenevat negatiivset mõju tegevväelaste võitlusvõimele ning laiemalt ka kaitsevõimele.

KUIDAS MÕÕTA, KAS JUUAKSE VÄHE VÕI PALJU?

Erinevate uuringute põhjal võime väita, et üleilmselt on alkoholi liigtarvitamine üks suurim surmade ja tervisekahjustuste põhjustaja maailmas. Selles statistikas ei ole erand ka Eesti. Tervisele tekitatava kahju suurus oleneb eelkõige tarbitud alkoholi kogusest, kvaliteedist ja tarbimissagedusest. Kui väikeste koguste regulaarne tarbimine võib olla isegi mingil määral tervisele kasulik, siis korraga suurte alkoholikoguste tarvitamine mõjub tervisele hävitavalt1. Eesti alkoholitarbimiskultuuri iseloomustabki asjaolu, et juuakse valdavalt joobe saavutamise eesmärgiga ning suurte alkoholikoguste tarbimine korraga (binge drinking) on küllaltki levinud ning aktsepteeritud2.

Ei ole ühest faktorit, mis põhjustab alkoholi liigtarbimist või alkoholismi. Olulised on nii keskkond (alkohoolsete jookide kättesaadavus, sotsiaalne keskkond), sugu, vanus, sotsiaalmajanduslik taust, peresuhted kui ka indiviidi hoiakud ning käitumine, aga ka geneetika ning pärilikkus. Alkohoolsete jookide vähestes kogustes harv tarbimine ei ole tervisele ohtlik. Väikeses koguses alkohol muudab inimesed vabamaks, aitab lõdvestuda. Tervist kahjustavaks loetakse sagedast suuremates kogustes alkohoolsete jookide tarbimist, millest võib välja kujuneda alkoholism.3 Alkoholi tarbimisega seotud probleeme on võõrkeelses kirjanduses mitmeti defineeritud. Termin alkoholi kuritarvitamine (alcohol abuse) viitab eelkõige meditsiinilisele diagnoosile4. Samas terminid tugev ja episoodiline alkoholi tarvitamine (heavy and binge drinking) viitavad pigem suurele alkoholitarbimise hulgale mingil kindlal perioodil. Ohtlik alkoholi tarvitamine (hazardous drinking) on termin, mida kasutab WHO.

Alkoholi tarvitamise määra mõõtmiseks on välja töötatud mitu küsimustikku. Selles uuringus valisime mõõtevahendiks WHO välja töötatud ning laialdaselt kasutusel AUDIT (The Alcohol Use Disorders Identification Test) testi. Selle testi juures juhime tähelepanu asjaolule, et tegu on enesekohase küsimustikuga ning selle abil ei panda diagnoose, vaid tegu on sõeltestiga, mille eesmärk on kliinilises praktikas välja sõeluda need võimalikud inimesed, keda tuleks põhjalikumalt edasi uurida. AUDIT-i küsimustikku kasutavad oma töös nii perearstid kui ka nõustajad ja terapeudid. Test koosneb 10 küsimusest, mis mõõdavad erinevaid alkoholitarbimise nähte. Esimesed kolm küsimust on mõeldud mõõtmaks alkoholi kasutamist (joomise sagedus, joodud alkoholi hulk ja tugeva joomise sagedus), neljas kuni kuues küsimus mõõdab sõltuvust alkoholist (kontroll joomise üle, joomise mõju tegevusele ja hommikune joomine) ning viimased neli küsimust mõõdavad alkoholi kahjustavat kasutamist (süümepiinad pärast joomist, mäluaugud, alkoholist tekkinud vigastused ja kellegi teise mure alkoholikäitumise üle). Indiviidid, kes saavutavad selles testis tulemuse kaheksa ja rohkem punkti, asetsevad riskantsete joomisharjumustega isikute grupis5. Tänu lühidusele on test hästi rakendatav ka uuringutes, sest selle abil saab vähese ressursikuluga laialdase ülevaate suurelt valimilt.

MIS MÕJUTAB ALKOHOLITARBIMIST TEGEVVÄELASTE HULGAS?

Üldiselt on teada ja hästi välja selgitatud alkoholi tarbimise tase ja olukord Eestis, ning selle kohta on võimalik andmeid leida, kuid nagu eespool öeldud, nappis andmeid Eesti kaitseväe kohta. Uuringu lähtekohtade püstitamisel saime tugineda nii Eesti oludele tervikuna kui ka rahvusvahelisele militaarsele kogemusele: mitmete suurte riikide sõjaväed on kulutanud palju ressursse, et jälgida ja ennetada alkoholi tarbimisest tingitud probleeme.

Näiteks on eri uuringud Ameerika Ühendriikide ja Austraalia armeede tegevväelaste hulgas seostanud alkoholitarbimist depressiooni esinemisega ning asjaoluga, et see võib suurendada probleemse alkoholitarbimise riski kaks korda6. Samuti on kõrge stressitase üks faktoritest, mis põhjustab alkoholi liigtarvitamist ja tekitab soodumuse alkoholist tingitud probleemide, häirete tekkeks7. Väheoluline selle töö kontekstist ei ole ka seos alkoholi tarvitamise ning haridustaseme ja perekonnaseisu vahel, sest vallalised ja madalama haridustasemega tegevväelased tarbivad alkoholi rohkem8. Uuringud on kinnitanud ka igapäevaelus täheldatud alkoholitarbimise määra tõusu tegevväelastel pärast missioonilt naasmist, ehk siis sõjalistel operatsioonidel osalemine on tugevalt seotud alkoholi tarbimise tõusuga9.

Ühelt poolt käivad sõjad ja alkohol justkui kokku. Traditsiooniliselt on sõjaväelased kasutanud alkoholi lahingutest tuleneva intensiivse stressiga toimetulekuks ning samuti ka missioonide keskkonnast tulles igapäevaeluga kohanemiseks. Varjupoolena on sellega aegade algusest kaasas käinud alkoholi ja teiste mõnuainete väärkasutamine kui levinud probleem10.

Milles siis seisneb see nimetatud probleem? Ennekõike selles, et alkoholi tarvitamine mõjutab üsna otseselt selle tarbija tervist. Probleemi süvendab asjaolu, et see mõju ei ilmne kohe, vaid mõne aja pärast ja pigem tasapisi kuhjuvalt. Viimane teeb probleemi (kui see ilmnema hakkab) põhjuse ja tagajärje kokku viimise nii tarvitajale endale kui ka ümbritsevatele inimestele pikka aega raskesti märgatavaks, sest tüüpiliselt kaasneb sellega probleemi eitamine ja tarbimise salgamine. Nii Austraalia kui ka USA armees läbi viidud uuringud näitavad, et liigne alkoholitarbimine on otseselt seotud tegevväelaste halvema tervisega ja raskustega tööülesannete täitmisel ning sotsiaalsete, ennekõike suhtlemisprobleemidega. Ei ole raske ette kujutada, kuidas kirjeldatud probleemide esinemine ja kuhjumine võib mõjutada armeede tegutsemisvõimet ja üksuste valmisolekut. Selle võimaliku negatiivse mõju vähendamiseks on nt Austraalia armee välja töötanud alkoholiga tegelemise strateegia (alcohol management strategy) ning ülematele juhendi alkoholiprobleemidega tegelemiseks (leaders guide of alcohol management). Nimetatud dokument sisaldab juhiseid kõikide tasemete juhtidele selle kohta, kuidas alkoholiga seonduvate probleemidega toimetada ning neid ka ennetada.11

Siinkohal ei ole vahet, kas alkoholi tarbivad mehed või naised, sest näiteks tööstressi on seostatud ohtliku joomisega nii mees- kui ka naissoost tegevväelastel12. Teadaolevalt kuulub sõjaväelase amet ühe stressirohkema hulka, sest nad puutuvad kokku paljude neile pandud ülesannetest ja kohustustest tulenevate stressoritega, sealhulgas töökeskkonnast tulenevate füüsiliste ja vaimsete proovikividega, nagu nt täiendavad nõudmised, mis on tingitud personali puudusest; kokkupuuted traumadega, mis tulenevad lahingutes osalemisest; ning konfliktidest töö ja perekonna kohustuste vahel; veel on leitud, et peamiste tegevväelaste tööstressorite hulka kuuluvad ülekoormus tööl, ettearvamatus ja tulemuslikkuse hindamine.13.

Tegevväelastele kätkeb suuri katsumusi ja potentsiaalseid traumasid, mis võivad olla nii füüsilised kui ka vaimsed, endas sõjalistel operatsioonidel osalemine. Olenevalt isikust, tema hetkeolukorrast ja taustast, ei pruugi need alati mööduda ilma probleemsete tagajärgedeta. Peamised missioonijärgsed probleemid on traumajärgne stressihäire, depressioon, häiritud uni, raskused emotsioonidega (nagu ärevus- ja viha) toimetulekus ning konfliktid lähisuhetes. Selle probleemistikuga paralleelselt käib kaasas riskikäitumise (alkoholi tarvitamine, suitsetamine, liikluses riskide võtmine) tõus missioonijärgsel perioodil.14

MIDA UURINGUGA TEADA SAIME?

Selles uuringus kogusime lisaks alkoholikäitumisele infot veel tööalase pinge, emotsionaalse enesetunde ning toimetulekustrateegiate kohta 327 tegevväelaselt.

AUDIT-i küsimustiku tulemustest selgus, et 49,3% vastanutest ületas tervist ohustava alkoholitarbimise piirpunktisumma (≥8, täpsemalt punktivahemik 8–15). Perearstidele koostatud ravijuhend soovitab piirpunktisumma ületanutele selgitada, et sellise alkoholi tarvitamise juures on suurenenud oht terviserikete tekkimiseks ja soovitatakse vähendada alkoholitarbimist ning viia läbi lühinõustamine ja anda eneseabimaterjal. Kui piirpunktisumma on ületatud vahemikus 16–19, kuhu kuulusid 4,6% vastanutest, soovitab ravijuhend selgitada, et selline alkoholi tarvitamine kahjustab vaimset ja füüsilist tervist ning näeb ette diagnoosi täpsustamiseks kliinilise intervjuu läbiviimist ja lühinõustamist. Kõige kõrgema tulemuse (≥20) AUDIT testis saavutas 4,3% vastanutest ning sellisel juhul soovitab perearstide ravijuhend, lisaks kõigele eelnevale, suunamist spetsialisti või eriarsti vastuvõtule.

Selle uurimistööga kogutud tulemused võimaldavad järeldada, et tegevväelaste seas esineb alkoholi liigtarbimist ning kindlasti tuleks sellele tähelepanu pöörata. Võttes appi rahvusvahelise kogemuse, siis üks alkoholi tarvitamise ja sellega seotud probleemide ennetamise uuring15 tõi välja, et liigse alkoholitarbimisega tegelemiseks võib olla kasu, kui teavitada isikuid alkoholitarvitamise kahjudest ning rõhuda isiklikule vastutusele, samuti tuleks piirata alkoholi kättesaadavust ning alkoholi pakkumise ja tarbimise piiramist pidulikel sündmustel.

Tegevväelaste emotsionaalse pinge välja selgitamiseks kasutasime EEK-2 küsimustikku. Emotsionaalset pinget peetakse psühholoogiliseks seisundiks, mida iseloomustab mitme negatiivse emotsiooni korraga esinemine: pinge, rahutus, halb tuju ning nendega sageli kaasnev väsimus ja unehäired. Emotsionaalse pinge piirpunktisumma on EEK-2 puhul 40 ning selle alusel jaotasime vastanud kahte gruppi: need, kellel puudub oluline emotsionaalse pinge tase ning need, kellel on emotsionaalne pinge.16 Tulemuste analüüsimisel selgus, et EEK-2 üldskaala piirpunktisumma ületas 21 tegevväelast. Alaskaalade kaupa olid tulemused järgnevad: depressiooni piirpunktisumma ületas 36 tegevväelast, ärevushäire piirpunktisumma ületas 22 tegevväelast, paanikahäire piirpunktisumma ületas 6 tegevväelast, sotsiaalfoobia piirpunktisumma ületas 23 tegevväelast, asteenia piirpunktisumma ületas 66 tegevväelast ning unehäire piirpunktisumma ületas 36 tegevväelast. Piirpunktisumma ületamine tähendab seda, et vastava alaskaala punktisumma on testitaval samas suurusjärgus nagu enamikel depressiooni või ärevushäire all kannatavatel isikutel. Alaskaalade piirpunktisumma põhjal ei saa diagnoosida või välistada psüühikahäireid, tegu on sama moodi nagu AUDIT-i puhul sõeltestiga, mille piirpunktisumma ületanuid tuleb täiendavat uurida diagnoosi panekuks või täpsustamiseks.

Kokkuvõtvalt kerkisid läbiviidud uuringus esile tajutud tööalase pinge, depressiooni ja üldärevuse näitajad ning vältiva toimetulekustrateegia kasutamine kui kõige olulisemad alkoholi liigtarvitamist ennustavad tegurid. Huvipakkunud näitajana jäi seostuvate tegurite nimekirjast välja missioonidel osalemine. Samas ei ole see tulemus üllatav, kuna selle uuringu näol oli tegu läbilõikeuuringuga ja selle tõttu ei saanud ka missioonidel osalemise tegurit otseselt kontrollida. See tähendab, et uuritavaid nähtusi ei olnud võimalik välja selgitada missioonide eelselt ja järgselt ning neid omavahel võrrelda. Samuti oli viimastest lahingumissioonidest möödunud ühelt poolt palju aega ning lisaks veel oli see ajaaken – missioonist testimiseni eri inimestel eri pikkusega. Kaudselt mõjutas missioonikogemuse mõju mitteilmnemist ka asjaolu, et uuritavate hulgas oli märkimisväärne hulk noori ja vallalisi tegevväelasi: noor ja vallaline mees kuulub iseenesest juba alkoholi liigtarvitamise riskigruppi.

MIDA SAAB EDASI TEHA?

Eesti kaitsevägi ei suuda kindlasti muuta või parandada Eestis olevat liigsest alkoholitarbimisest tulenevat probleemi, kuid saab pakkuda tuge ja lahendusi oma organisatsiooni liikmetele. Probleemi endale tunnistamine ja sellega teadlikult tegelema hakkamine on juba suur samm toimivatele lahendustele lähemale.

Praegused arengud kaitseväes on olnud positiivsed. Meditsiinipersonalil võimaldatakse osaleda tervise arengu instituudi läbiviidaval alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise koolitusel. Lisaks on planeeritud tutvustada allüksuste ülematele, kuidas tegeleda alkoholiprobleemidega alluvate hulgas ning millised on võimalused kaitseväe siseselt selle probleemiga tegelemiseks.

Kokkuvõtvalt võime öelda, et alkoholi tarbimine tegevväelaste hulgas ei erinenud oluliselt Eesti elanikkonnast üldiselt. Samuti kujunes uuringu tulemusel välja sarnane muster alkoholi tarvitamist mõjutavatest teguritest nagu paljude teiste riikide armeedes. Selleks, et oma tegevväelasi maksimaalselt toetada, tulekski vaadata, mida on teised riigid selleks teinud ning uurida erinevate tegurite mõju süvendatult. Kõige tulemuslikum oleks loomulikult kavandada koostöös uurijatega süsteemseid sekkumisi ennetustegevusteni välja ning samaaegselt olukord välja selgitada, et aja möödudes saaks analüüsida ja vaadata, et kas ja millist mõju on need sekkumised endaga kaasa toonud.

Viited:

  • 1 Vaht, M., Laas, K. 2015. Alkoholiprobleemide kujunemist mõjutavad tegurid. Lapsest täiskasvanuks, Eestis. Eesti Ülikoolide kirjastus.
  • 2 Leinsalu, M. 2002. Social variation in self-rated health in Estonia: a cross-sectional study. Social Science & Medicine, 55, 847–861.
  • 3 Tervise Arengu Instituut 2015. Alkoholitarvitamise häirega patsiendi käsitlus, RJ-F/7.1-20. Ravijuhendite nõukoda.
  • 4 American Psychiatric Association. 1994. Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorder. Washington.
  • 5 Saunders, J.B., Aasland, O.G., Babor, T.F., de la Fuente, J.R., Grant, M. 1993. Development of the Alcohol Use Disorders Identification Test (AUDIT): WHO Collaborative Project on Early Detection of Persons with Harmful Alcohol Consumption-II. Addiction. 88, 791–804.
  • 6 Currie, S.R., Patten, S.B., Williams, J. 2005. Comorbidity of major depression with substance use disorders. Can J Psych ,50, 660–666.
  • 7 Keyes, K.M, Hatzenbuehler, M.L, Hasin, D.S. 2011. Stressful life experience, alcohol consumption, and alcohol use disorders: the epidemiologic evidence for four main types of stressor. Psychopharmacology, 218, 1–17.
  • 8 Anderson, P. 2006 Global use of alcohol, drugs and tobacco. Drug Alcohol Review, 25, 489–502.
  • 9 Oster, M.M. 2012. Substance Use Disorders in the U.S. Armed Forces. Institute of Medicine. Report Brief.
  • 10 Jones, E., Fear, N.T. 2011. Alcohol use and misuse within the military: A review. International Review of Psychiatry, 23, 166–172.
  • 11 Waller, M., McGuire, A.L., Dobson, A.J. 2012. Alcohol use in the military: associations with health and wellbeing. BioMed Central. 1–10, Jonas, W.B., O’Connor, F.G., Deuster, P., Peck, J., Shake, C., Frost, S.S. 2010. Why total force fitness? Military Medicine, 175, 6–13.
  • 12 Foran, H.M., Heyman, R.E., Smith Slep, A.M. 2011. Hazardous Drinking and Military Community Functioning: Identifying Mediating Risk Factors. Journal of Consulting and Clinical Psychology. 79, 521–532.
  • 13 Bray, R.M., Fairbank, J., Marsden, M. 1999. Stress and Substance Use Among Military Women and Men. AM. J. Drug Alcohol Abuse, 25, 239–256.
  • 14 Parmak, M. 1999. Psühholoogia sõdurite vaimse tervise toetuseks. Sõdur 2, 33–35.
  • 15 Ames, G., Cunradi, C. 2005. Alcohol use and preventing alcohol-related problems among young adults in the military. Alcohol Research & Health, 28, 252–257.
  • 16 Aluoja, A., Shlik, J., Vasar, V., Luuk, K., Leinsalu, M. 1999. Development and psychometric properties of the Emotional State Questionnaire, a self-report questionnaire for depression and anxiety. Nord J Psychiatry, 53, 443–449.
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised