Raudteedevõrk on maailmas tohutu, kokku ligemale miljon kilomeetrit, mis sunnib küsima, miks enamasti mainitakse maailma armeede relvastuses küll kõikvõimalikke tanke, kahureid, suurtükke, lennukeid, helikoptereid, sõjalaevu, aga reeglina mitte soomusronge?

Ilmneb, et ka pärast Teist maailmasõda on soomusrongid olnud vajalikul kohal sõdades. Näiteks Indo-Hiina sõjas Vietnami ja Kambodža pärast valmistasid prantslased seal aastail 1951 ja 1952 soomusronge, kuid Põhja-Vietnami punaväed leidsid võimaluse need kahjutuks teha, lastes õhku kriitilisi raudteesildu.

Ka nähti soomusrongi 1959. aastal, kui Kuuba president Fulgencio Batista üritas nendega takistada Fidel Castro võimuhaaramist.

On selge, et soomustatud ronge kasutati Vietnami sõjas ka hiljem ameeriklaste poolt, vähemalt vägede vedamiseks:

Kuna 1960. aastate teisest poolest halvenesid ruttu suhted NSV Liidu ja Hiina vahel, ehitas Moskva soomustatud ronge Trans-Siberi raudtee kaitseks. Väidetavalt valmis siis neli või viis soomusrongi. Iga rong vedas kümmet lahingtanki, kaht kerget amfiibtanki, mitmeid suurtükke ja muud sõjatehnikat, millega kerge kiiresti maha saada. Rong ise oli kaitstud 5- 20 mm paksuse soomusega.

Teadaolevalt nähti sellist soomusrongi ka 1990. aastatel Mägi-Karabahhia lahingutes.

Improviseeritud soomusrongi Krajina Ekspress kasutati samal ajal ka lahingutes Horvaatia idaosas, kus serblased üritasid oma riiki luua. Näiteks toodi selle kahurite tulejõud appi Bihaci piiramisel 1994. aastal. Rongi tabasid ka raketid, kuid seda kattev tihe kummikiht põrutas projektiilid tagasi, tekitades rongile vaid vähest kahju. Kuid lõpuks hävitas rongi selle enda meeskond, kui Horvaatia armee lõpuks sõjas läbimurde saavutas.

Horvaatia armeel oli ka oma soomustatud rong kasutusel. Lisaks ehitasid Bosnia serblased endale soomusrongi, kuid see lasti puruks tankide T-55 kahuritest.

Põhja-Korea suurel juhil Kim Jong-unil on kasutusel isiklik soomusrong, millega juba tema isa välisvisiitidel (NSV Liidus ja Hiinas) käis. See pole küll ründerelv:

Väidetavalt olla ka Ukraina sõjas Donbassi kandis nähtud isetehtud soomusrongi.

Tuumaraketid rööbastel

Külma sõja ajal oli soomusrong tõsise lahendusena kaalumisel, eriti kuna USA ja NSV Liit leidsid raudtee olevat kasuliku lahenduse kontinentidevaheliste rakettide paigutamiseks ja kiireks manööverdamiseks nendega. 1993. aastaks oli NSV Liidul koguni 12 tuumarakettidega relvastatud soomusrongi. Aastaks 2005 olid kõik need aga lõplikult desarmeeritud.

RT-23 Molodets oli NSV Liidu projekt soomustatud raketilaskesüsteemiks rööbastel, mis valmis 1987 ja oli kasutusel vähemalt 1991. aastani. Kümme 550-kilotonnist tuumalõhkepead pidid vaenlasele tõeliselt hirmu nahka ajama.

Ameeriklased arendasid samal ajal rööbastel liikuvat mobiilset raketisüsteemi, mis oleks kandnud viitkümmend kontinentidevahelist tuumaraketti MGM-118A Peacekeeper. Kuid külm sõda sai enne otsa ja eelarvekärped tegid programmile lõpu.

Moskva on aga tuumarongi idee uuesti päevakorda tõstnud. 1993. aasta START II desarmeerimislepe oli küll sellised relvad keelustanud, aga 2011. aasta Uue START lepinguga keeld unustati ära. Ja nii tahab Venemaa aastast 2020 jälle oma kontinentidevahelisi rakette rongiga raudteedel liikuma panna. Uued tuumaraketid RT-24 Jars (ehk Topol-MR) kaaluvad ka poole vähem kui RT-23 Molodetsid, seega on neid veelgi kergem riigi raudteedevõrgule ära peita.

Ja uuemal ajal on sarnastest plaanidest kuulda olnud ka Hiinas, maskeerituna reisirongideks. Võimalik, et mõni selline juba ka sõidab: