Kaitseväe juhataja: kaitseväes on olnud puudujääke, kuid need pole suurt pilti palju mõjutanud

 (67)
Kaitseväe juhataja: kaitseväes on olnud puudujääke, kuid need pole suurt pilti palju mõjutanud
Martin HeremFoto: Ardi Hallismaa, Kaitsevägi

Loodetavasti on meil tarkust muuta neid asju, mida me muuta suudame. Ja parandada vigu, mida oleme teinud, kirjutab Sõdurile uus kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem.

Ilmus ajakirjas Sõdur nr 6/2018

Meil on olnud puudujääke ohutustehnikas, dokumendihalduses, ajateenijate ja reservväelaste väljaõppe korralduses. Need on õnneks vaid detailid, mis suurt pilti väga palju ei ole mõjutanud. Üksikutest puudujääkidest on lihtsam jagu saada, ilma et me peaks tervet süsteemi muutma. Kuid me peame inimeste eksimusi ära hoidma.

Kuhu kaitsevägi edasi liigub?

Ma arvan, et suuri organisatsioonilisi muutusi kaitseväes teha ei ole vaja. Tuleb edasi tegeleda inimeste koolituse ja neile arenemisvõimaluste pakkumisega ja selle tagamise võtmesõna on ajateenistus. Meil on vaja rohkem tegevväelasi, aga nende arvu saame suurendada vaid siis, kui meie värbamisväli suureneb. Värbamisväli suureneb ajateenistuse abil, mis peab lisaks teadmistele ja oskustele andma reservväelastele ka õiged hoiakud.

Hoiakute kujundamine on keeruline. Sisuliselt me peame looma ajateenistuses inimestes valmiduse käituda mingites olukordades just lähtudes kaitseväe vajadusest. Kui sulle tuleb signaal, siis tule kohale ja tegutse vastavalt vajadusele, ootamata kellegi käekõrval talutamist.

Seotud lood:

Ajateenistust tuleb arendada neljas suunas: saavutada tulevikus kaitseväele suurem värbamisväli, tõsta ühiskonna teadlikkust sõjalisest riigikaitsest, tagada uute võimete kasutuselevõtt ja üksuste kiirem lahinguvalmidus. Ka eelmine kaitseväe juhataja kindral Riho Terras on samu eesmärke rõhutanud.

Selleks võtame aastaks 2022 teenima 4000 ajateenijat. Sellega kaasneb üks põhimõtteline murrang meie mõttemaailmas. Esiteks peame võtma teenistusse kõik vabatahtlikud, sealhulgas ka puudega inimesed, kes meie süsteemi sobituvad. Koostöös Jüri Jaansoni ja Eesti Puuetega Inimeste Kojaga on meil plaan puuetega inimesi kaitseväkke kaasata, aga selle eelduseks on, et inimesel on tahe, tal on meile vajalikud oskused ja meil on võimalusi tema teenistust korraldada. Siis peaks kõik vabatahtlikud saama teenistusse.

Teiseks, ajateenistusse tulek on noortele inimestele väga suur elukeskkonna muutus. Kaitsevägi peab neid selles toetama. Eesmärgiks on vähendada kaitseväest ajateenistuse ajal väljalangenute arvu, millega kaasneb rohkemate ajateenijate positiivne emotsioon teenistusest lahkudes. Need noored omakorda ei näeks ajateenistuses nii palju negatiivset, vaid saaksid pigem positiivseid elamusi, kasu, teadmisi, juhtimiskogemust, erialast väljaõpet.

Me peame kindlasti suurendama oma reageerimiskiirust kriisiolukorras, sealhulgas ka vajadusel mobilisatsiooni korraldamisel. Aluse selleks annavad reserv- ja lisaõppekogunemised (RÕK ja LÕK), näidetena Siil ja Okas, mille abil saame kujundada hoiakuid, anda teadmisi ja oskusi. Selgitada milleks korraldatakse õppuseid ja kuidas seal käituda.

Inimestele on tähtis teada, et kiire lisaõppekogunemise eesmärk ei ole pikaajaline maastikul lahingute pidamine, vaid lahinguvalmiduse kontroll, kiire manööver maastikul ja tagasi koju oma pere ja töö juurde. Teadmine vähendab pettumust. Hindame lahinguvalmidust ja üksuse komplekteeritust varudega ja tegutsemise kiirust. Eesmärk ei ole inimesi solgutada. Taustal taas ajateenistus ja valmidus tulla vajadusel lühiajalisse teenistusse. Peame saavutama, et reservväelased oleks rohkem valmis õppustel osalema, tegutsedes efektiivselt ja tehes õigeid asju. Õppekogunemised saavad vaid kinnistada seda, mis on ajateenistuses õpitud.

Loe edasi SIIT!