KAITSEVÄE BLOGI: Eesti Vabariigi 95. aastapäeva paraadil näeb kaitseväe uusimat varustust
Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine kaitsejõudude paraadiga on aja jooksul muutunud niivõrd loomulikuks, et suisa raske oleks riigipüha tähistamist ilma selle sündmuseta ette kujutada. Möödunud aastal Tartus toimunud paraad naaseb tänavu Vabaduse väljakule - paika, kus 1919. aasta 24.veebruaril toimunud vabariigi esimesele aastapäevale pühendatud paraadil osales ka kunagine pea- ja sõjaminister Konstantin Päts.
Kui tänapäeval tuntakse paraadina eelkõige tseremooniat, mis korraldatakse mõne sündmuse või tähtpäeva tähistamiseks, siis esialgu oli selle sõna tähendus teistsugune. Paraadi algupärane sünonüüm oli võitlusrivi ehk vastand organiseerimatule võitlusele. Kuna rivis võitlemise eelduseks on treening ja distsipliin, siis võib järeldada, et ka paraadil osalemine on lahutamatult nende väärtustega seotud.
Esimeseks Eesti vägede paraadiks saab pidada 1917. aastal Rakveres toimunud 1. Eesti polgu ülevaatusparaadi, mille võttis vastu polgu ülem polkovnik Aleksander Tõnisson. Iseseisvunud Eesti esimeseks paraadiks võib pidada 1918. aasta 24. veebruaril Pärnus toimunud rongkäiku, mis toimus pärast Pärnu Endla teatri rõdult Eesti iseseisvusmanifesti ette lugemist.
Paraade ja teisigi tseremooniaid korraldati Eestis ka pärast Vabadussõja lõppu ning nagu tänapäeval, oli toona tavaks kaks peamist paraadi aastas: vabariigi aastapäev 24. veebruaril ning leinaparaad 3. jaanuaril, millega mälestati Vabadussõjas langenuid ja tähistati vaherahu kehtivuse algust 1920. aastal.
Eesti iseseisvumise taastamise järel toimus meesterohkeim vabariigi aastapäeva paraad 1992. aastal, mil osalejaid oli ligikaudu 1540. Toona valmistas probleeme muuhulgas tseremoonia protokoll, kuna paraad pidi toimuma 1920-aastate Eesti kommete järgi.
Suur rõhk tehnikal
Lähiajaloos on vabariigi aastapäeva ära jäänud vaid ühel korral, kui 2007. aasta veebruaris oli ilm lihtsalt liialt külm. Nimelt ei korraldata garnisonimäärustiku järgi paraade harilikult siis, kui õhutemperatuur on madalam, kui 12 külmakraadi. Karm pakane seadis küsimärgi alla ka 2011. aasta paraadi, kuid siis otsustati tseremoonia lühendatud kujul läbi viia.
Eesti Vabariigi 95. aastapäevale pühendatud kaitseväe paraad toimub Talinnas, kus 24. veebruaril marsivad Vabaduse väljakul 1081 kaitseväelast, kaitseliitlast, Sisekaitseakadeemia kadetti ning Politsei- ja Piirivalveameti ning kaitseväe orkester. Paraadi juhatab kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras ning rivistab kaitseväe peastaabi ülem kolonel Peeter Hoppe.
Tänavune paraad toob pealinna hulganisti kaitseväe mitmesugust eri ja lahingtehnikat. Näiteks jõuab esmakordselt avalikkuse ette Ground Master 403 mobiilne radarikompleks, mille näol on tegemist võimsa ja uhiuue radariga, mis on suuteline avastama lennukeid kuni 470 kilomeetri kauguselt.
Vaatemängu linnarahvale pakub kindlasti PASI soomukitel liikuv Scoutspataljon ning õhutõrjepataljon kuue MISTRAL raketikompleksi ja Suurtükiväepataljon oma 122 ja 155 millimeetriste haubitsatega. Kaitseliidu Tallinna malev toob rahva ette neli 90mm tankitõrjekahuri rühma.
Ajaloos on paraadide eesmärk olnu sõdurite oskuste ja kaitseväe varustuse demonstreerimine ning sellega kaasnev psühholoogiline aspekt. Paraad annab nii omadele kui ka võõrastele mõista, et riigil on olemas kaitsevägi ja kaitsetahe ning see annab sõduritele ning pealtvaatajatele uhkuse- ja ühtekuuluvustunde.
