Juba korra proovitud: formaalsed (nõukogude) Vene vabariigid Ukraina aladel

Oli detsember 1917, Ukraina aladel loodi demokraatlikel alustel Ukraina Rahvavabariik, enamlased aga hakkasid kohtadel võimu haarama, ja tegid seda vormiliselt erinevate nõukogude vabariikide nime all - Donetsk, Krimm, Odessa. On aasta 2014 ja Venemaa poolehoidjad on sama skeemi sisuliselt täht-tähelt kordamas.

Mis puudutab välisvõlgu, siis Venemaa end NSV Liidu mantlipärijaks alati ei tunnista, mis aga puudutab valitsevat mentaliteeti, siis see on täielikult eelnenud totalitaarsest ideoloogilisest riigikorrast üle võetud. Ja nii näeme omaaegse 1917. aasta enamluse ja 1980. aastate lõpu interliikumiste taassündi tänase Venemaa mõjualadel.  Antud juhul Ukrainas. Ühendavaks lüliks on ennekõike see, et kuigi välja kuulutatakse "vabariike" on kaugemaks eesmärgiks ikka iseseisvuse loovutamine Moskva võimu alla.

Harkiv (vene k Harkov)

1917. aastal nähti ka Ukrainas kahte suundumust - demokraatlikult hakati looma iseseisvat Ukraina riiki, mis juunis 1917 autonoomiana ja 7. (20.) novembril 1917 ka iseseisva rahvavabariigina Kiievis välja kuulutati. Nõukogude võimu hakati kehtestama aga Harkovis, kus kokku tulnud enamlaste mõju all olnud nõukogude kongress kuulutas 17. (30.) detsembril 1917 välja Ukraina nõukogude rahvavabariigi. Ja kaks päeva enne sakslaste saabumist (19. märtsil 1918) kuulutati ta ka "iseseisvaks," soovimata küll Venemaast lahku lüüa. 

Nüüd, 7. aprillil 2014 võttis Moskva-meelne seltskond Harkivis üle administratiivhoone ja kuulutas välja Harkovi rahvavabariigi, samas kui rahvas väljakul skandeeris "Rossija, Rossija, Rossija." Harkivi 1,5 miljonist elanikust on ukrainlasi 62 ja venelasi 33 protsenti, seega on vähemus üritanud võimu vägisi enda kätte haarata.

Odessa

Kohalik Rumeenia rinde sõjaväelaste nõukogu, mille töökeeleks oli vene keel ja mis oli enamlaste kontrolli all, kuulutas 21. detsembril 1917 (uue kalendri järgi 3. jaanuaril 1918) välja Odessa Nõukogude Vabariigi, kuigi veel jaanuari keskelgi polnud neil piirkonna üle tegelikku võimu. Ja 13. märtsil 1918 langes linn juba Saksa okupatsiooni alla. Hiljem nõukogude võimu taastamisel mingit Odessa autonoomiat ei kaalutud. 

Nüüd, eelmise nädala lõpus tuli venemeelsete jõudude miiting välja deklaratsiooniga, milles nad kuulutasid end Novorossija vabariigiks, Valeri Kaurovi juhtimisel. Sellega rebitaks Ukraina küljest ära kogu lõunapoolne osa, lisaks siis nähtavasti külge liidetava Transnistriaga. Paraku pole neil linnale erilist õigust, sest Odessa linnastu 1,5 miljonit elanikust 62 protsenti on ukrainlasi ja 29 protsenti venelasi. Lõuna-Ukraina maapiirkondades on venelaste osakaal veelgi väiksem.

Donetsk

29. jaanuaril (uue kalendri järgi 11. veebruaril) 1918 kuulutas kohalik enamlaste nõukogu välja Donetski ja Krivorožje nõukogude vabariigi, mis juba otseselt tahtis kuuluda Venemaa koosseisu. Juhiks Kurski kubermangust pärit enamlane Fjodor Sergejev. Seegi moodustis lakkas saksa okupatsiooniga märtsis 1918, ja alles saksa vägede lähenemine sundis neid end nõukogude-Ukraina osaks kuulutama.

Tähelepanuväärne on see, et 1990. aastal Donbassis tegutsenud nõukogudemeelne interrinne pidas end selle moodustise järglaseks, selle esindajatel olid tihedad sidemed ka Baltimaade interliikumistega.

Nüüd, 7. aprillil 2014 kuulutasid relvastatud jõugud Donetskis välja Donetski rahvavabariigi, mille juhiks püramiidfirmaga MMM seotud Denis Pušilin. Donetskis elab 0,975 miljonit inimest, neist venelasi 48 ja ukrainlasi 47 protsenti.

KrimmKrimmi lugu me antud juhul kordama ei hakka, taustast lugege eelnevate artiklite linke allpool: