Üha rohkem tõendeid viitab sellele, et paadid on pärit Põhja-Koreast, vahendab AFP.

Mõned Jaapani internetikasutajad spekuleerivad, et surnud võivad olla inimesed, kes on püüdnud Kim Jong-uni režiimi käest põgeneda, kuid ekspertide sõnul on need pigem kalurid, keda valitsus on sundinud suuremaid saake randa tooma.

„Kolmest surnukehast, mille meie sukeldujad leidsid 23. novembril, oli ühel pea olemas, aga kaks ülejäänut olid ilma peata,“ ütles Jaapani rannikuvalve ametnik Shuichi Hashizume eelmisel kuul Jaapani merel avastatud aluse kohta. „Kui me laeva kaldale vedasime, leidsime me seest kuus kolpa.“

Peade eraldumine näitab seda, et pardal viibinud on olnud surnud juba märkimisväärse aja ning kehaosad on loomuliku lagunemise käigus eraldunud.

Jaapani rannikuvalve sõnul pole tondipaadid midagi uut. Viimase viie aasta jooksul on olnud enam kui 250 juhtumit, kui on leitud vähemalt üks paat.

Leidude äkiline kuhjumine lühikesele perioodile on aga ebatavaline.

Ghost boats mystery grips Japan https://t.co/xIgQsTmvNM pic.twitter.com/SeG9v88oVf— Agence France-Presse (@AFP) December 4, 2015

Mõnedel alustel on koreakeelseid märgistusi, mis viitavad seotusele Põhja-Korea sõjaväe või julgeolekuorganitega.

Neljapäeval avaldas Jaapani rannikuvalve uue viite, mis seostab tondilaevu Pyongyangiga. Teatati uute inimjäänuste leidmisest puust laevas, mis leiti Sado saare juurest.

„Surnukeha kandis musta džemprit ja pükse,“ teatas Jaapani rannikuvalve pressiesindaja Hiromasa Suzuki AFP-le. Kogu liha oli kolbalt kadunud.

Laevakerel oli korea kirjas märk ning sees oli seljakott, milles oli märk, mis nägi välja Põhja-Korea eelmise valitseja Kim Jong-ili pildina, rääkis Suzuki.

Tokyo Waseda ülikooli Põhja-Korea ekspert Toshimitsu Shigemura ütles, et tõenäoliselt on alused kalapaadid, mis sattusid Kimi käsul suurte saakide otsingul kodurannast kaugele.

„Toidupuudus on Põhja-Koreas tõsine olnud ja Kim Jong-un andis eelmisel aastal käsu, et probleemi lahendamiseks tuleb rohkem kala püüda,“ ütles Shigemura.

Souli Põhja-Korea uuringute ülikooli professor Yang Moo-jin nõustus: „Pea kõik Põhja-Korea kalurid kuuluvad riiklikesse või sõjaväelistesse organisatsioonidesse ning neid sunnitakse tihti otsima kaugematest vetest suuremaid saake. Peamine probleem on, et nende alused on vanad ja halvasti varustatud, nii et kui nad avamerel hätta satuvad – mehaaniliselt või muul moel – muutuvad nad väga haavatavateks, võimaluseta abi kutsuda. Nendes tingimustes võib neil väga kiiresti kütus ja toit otsa lõppeda.“