Isejuhtiv kuul tabab liikuvat sihtmärki kuni 1,4 km kauguselt
Ei sugugi. Uudse laskemoona väljatöötajatel oli lihtsalt tarvis katseliselt testida relva lasketrajektooril tüürivat elektroonikat tõestamaks, et see talub väljatulistamisega kaasnevat põrutust. Asjaolu, et valgusdiood kogu lasketeekonna vältel eredalt põles, tähendab, et kuuli sisse paigutatud vooluahelad jäid tõepoolest terveks, vahendab New Scientist.
USA valitsuse tehnoarenduskeskuses Sandia National Laboratories töötavate inseneride leiutatud isejuhtiv kuul võtab suuna laservalguse täpile, mille võib sihtmärgile suunata väljatulistamispaigast kuni 1,4 kilomeetri kauguselt.
Kui sihtmärgiks on valitud näiteks liikuv veok, mis pärast kuuli väljatulistamist edasi liigub, annab kuuli ninamikku kapseldatud laserandur laservalgust registreerides kuulile käsu muuta veidike kuuli sabas paiknevate tüürisarnaste tiibade asendit, nii et kuul endiselt sihtmärgi poole suunduks. LED-lambiga tehtud test tõestas, et andur jääb pärast tulistamist töövõimeliseks.
Patenditaotluses sedastab Sandia: „Raalsimulatsioonid näitasid, et mittejuhitav kuul võib reaalses lahingolukorras enam kui tuhande meetri kaugusele jäävast sihtmärgist üheksa meetrit mööda minna, juhitud kuul tabab aga 0,2-meetrise täpsusega.”
Videoülesvõtet Sandia arendatud kuuli tulistamiskatsest saab vaadata siin.
Sandia töörühma ees seisab aga veel üks raske väljakutse — teha tipptehnoloogiast pungil laskemoon piisavalt odavaks, et seda oleks võimalik rutiinselt pruukida. Kui mitteletaalsete šokirelvade tootja Taser International paiskas turule padruni, mida saab välja tulistada haavlipüssist, maksis üks taoline laeng koos elektrišoki-aku ja kuuli juhtiva elektroonikaga 150 dollarit (113 eurot).
„Taolise laengu kõmmutamine märatsevasse rahvasumma on sama mõistlik kui nende pildumine iPodidega,” osutas üks relvastuse kontrolli ekspert.
