Poole sajandi eest leitud osavinimese kolju rekonstruktsioon vihjab samas, et ürginimesed erinesid pigem näo kui ajumahu poolest, kirjutab ERR Novaator.

Inimeste perekonna juured on hägused. Inimlaste fossiile, mille vanus küündib 2,5-3 miljoni aastani, on tänaseks leitud vaid käputäis.

„Kuid periood on inimeste evolutsioonis just üks kõige huvitavamaid, kuna sel ajal toimus oluline siire ahve meenutavast Australopithecusest perekonnale Homo iseloomulike tunnusteni,“ sõnas Brian Villamoare, alalõualuud kirjeldava uurimuse üks autoritest.

Etioopiast leitud kivistis näib loovat kahe perekonna vahele uue silla. Hammastelt leiab nii australopiteekuste primitiivsemaid tunnuseid kui ka perekonnale Homo iseloomulikke jooni.