Hiina droon ründab vaenulikke laevu napilt merepinna kohal lennates

 (19)

Hiina arendab mehitamata kaugjuhitavat lennumasinat, mis nn pinnaefekti ära kasutades suudab lennata ookeanipinnast vähem kui poole meetri kõrgusel. Potentsiaalsetele vaenlastele kujutab uut tüüpi droon endast ohtlikku, raskesti ennetatavat väljakutset.

Droon paistab olevat varustatud ettepoole suunatud ninatiibadega (ingl canard) ning kahe ülespoole kaldus tiivaga. Õhu sisselaskeavad paiknevad drooni pealmisel küljel — arvatavasti selleks, et väga madalal lennukõrgusel mereveepihu mootorisse ei satuks. Droonlennuk on värvitud Hiina mereväe sinist peitevärvi, vahendab Popular Mechanics.

Tegelikult nimetatakse suuremat osa nüüdisaegsetest tiibrakettidest madallennurakettideks (ingl sea-skimmer), kuna need suudavad tuvastamise vältimiseks lennata veepinnast vähem kui kümne meetri kõrgusel. Maa kumeruse tõttu on ei suuda laevade radarid madallennurakette eriti kaugelt märgata, mis tähendab, et nende allatulistamiseks on vastavalt vähem aega.

Artiklile lisatud videolõigus on näha, kuidas töötab USA arsenali kuuluv laevatõrjerakett Harpoon, mida peetakse samuti madallennuraketiks.

Hiinlaste uus mehitamata lennuaparaat saab väidetavalt lendamisega hakkama ka ainult 45 sentimeetri kõrgusel merepinnast. Tüüpilist madallennuraketti suudab merepinnast üheksa meetri kõrgusel paiknev laevaradar märgata umbes 25 kilomeetri kauguselt. Hiina uut drooni tuvastaks toosama radar vaid 15 kilomeetri kauguselt.

Loe veel

Seotud lood:

Nii madalal lendav droon ei saa liikuda ülehelikiirusel, ning piltide järgi otsustades paistab Hiina madallennudroon olevat varustatud turboventilaatormootoriga. Oletatava kiiruse juures ligikaudu 1000 kilomeetrit tunnis, mis on mitte-ülehelikiirete laevatõrjerakettide puhul tüüpiline, jääks sihtmärgiks valitud laevale reageerimiseks aega vaid 59 sekundit.

Droonlennuk saab sedavõrd madalal lennata tänu nn pinnaefektile (ingl ground effect), mis väljendub selles, et madalal lendavale lennuseadeldisele mõjuvad maapinna läheduse tõttu tugevam tõstejõud ja väiksem õhutakistus. Nimelt blokeerib maa- või veepind tiibade taha moodustuvaid järelpööriseid ja vähendab õhuvoolu allasuunet.

Veel üheks vihjeks, mis annab mõista, et Hiina droon kasutab ära pinnaefekti, on selle tiibade madal paigutus — tiiva tüvi paikneb nimelt kere alaosas, mis on pinnaefekti-rakettide juures tavaline konstruktsiooniline iseärasus.

Hinnangute kohaselt suudab uut tüüpi pinnadroon õhus püsida poolteist tundi, mis tähendab, et tuhandekilomeetrise tunnikiiruse juures on selle tegevusraadiuseks ligi 1500 kilomeetrit. Drooni maksimaalne stardikaal on 2,72 tonni ning lasti — tõenäoliselt kildlõhkepea (ingl blast fragmentation warhead) — kaalu ülempiiriks on 907 kilogrammi. Sama palju kaalusid keskeltläbi need lõhkepead, mida Nõukogude Liit külma sõja ajal Ameerika lennukiemalaevade vastu kasutas — seda muidugi siis, kui nad ei kandnud hoopis tuumalõhkepäid.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised