Gripen - Rootsi trumpäss pilvepiiril

 (21)
Gripen - Rootsi trumpäss pilvepiiril
Gripen tulistamasFoto: Saab

Hävituslennuk ei ole mitte ainult kalleim relvasüsteem militaarvaldkonnas, vaid selle loomine on ilmselt ka üks suurimaid inimese saavutusi tehnoloogia arengus. Maailmas on rohkem riike, kes suudavad tuumarelva toota, kui riike, kes suudavad ise originaalset konkurentsivõimelist hävituslennukit toota. On hämmastav, et suhteliselt väikese rahvaarvuga Rootsis toodetakse ühte parimat neljanda põlvkonna hävitajat – Saab JAS 39 Gripenit.

Ilmus ajakirjas Sõdur nr 4/2018

Õigustatult võib tekkida küsimus, miks peaks Rootsi ise hävitajaid tootma. Vastus sellele on väga lihtne. Sest nad suudavad ja turul ei ole ühtegi teist Rootsi kaitsevajadusi silmas pidavat lennukit. Gripen1 on eriline, sest on ehitatud Saab 37 Viggeni järglaseks. Õhuväe piloodi major Mati Sikku sõnul tähendab see seda, et projekteerimisel on lennukile pandud kohuseks võtta üle kõik Viggeni võimed ja neid edasi arendada: „Gripeni puhul ei ole midagi müstilist kahe kilomeetrilisel maanteel maandumises, Rootsi õhuväe õppustel on selline stsenaarium täiesti tavaline.“ Gripen on arendatud võimalikult lihtsalt hooldatavaks, vähe personali nõudvaks ja väikese kaaluga hävitajaks.

Tegu on ühemootorilise mitmeotstarbelise hävituslennukiga, mille võrdlemisi suurte delta-kujuliste tiibade ja canardiga (ees-tiibadega) siluett on meeldejääv ja lihtsasti eristatav. Gripeni peamine funktsioon on õhk-õhk ja õhk-maa lahinguolukorrad. Oma esimese lennu tegi ta 1988. aastal ja Rootsi õhujõudude teenistusse jõudis 1997. aastal. Lennuki uuendused Gripen C ja kaheistmeline Gripen D on ühildatavad kõigi NATO süsteemidega ja on võimelised õhus tankima.

Gripen E ja kaheistmeline Gripen F, mis on viimase versioonid lennukist, tegid oma esmalennu 2017. aastal ning peaksid teenistusse jõudma 2019. aasta jooksul. Gripen E maksimum lennukaugus on peaaegu kaks korda suurem kui esimestel mudelitel. Selle lennuki valis oma õhujõududele ka Brasiilia, mis on oluliselt suurendanud erinevate hankijate huvi. Saab on võimeline tootma veel lennukikandjatele mõeldud mudelit Gripen Maritime ja pilootide treenimiseks mõeldud tsiviilversiooni Gripen Agressor.

F-16 vs Gripen

Gripeni kõige suurem konkurent erinevatel turgudel on olnud ameeriklaste F-16. Major Sikku sõnul on suurim erinevus elektroonilises taustas: „Gripen E suudab teha oluliselt rohkem kui F-16 – ka kõige rohkem uuendatud F-16 jääb Gripen E-st mõnevõrra maha.“ Oluline on just informatsiooni vahetamise võime ja erinevate õhutaktikate kasutamise võimalikkus. Gripen E radar (Raven ES-05 AESA) ja relvasüsteemid on mõnevõrra paremad.

Hävitajate hankes lepitakse kokku ka tuleviku uuenduste võimalused, kuid on väga raske prognoosida, milliseid uuendusi tootja näiteks 15 aasta pärast võib pakkuda. Siiani on Gripenile suudetud pakkuda väga pädevaid uuendusi. Kui võrrelda näiteks tänaseid Gripeneid 90ndate alguse Gripenitega, siis

kaugelt vaadates näevad nad küll sarnased välja, aga see on ka kõik – elektrooniline baas on lennuki peal täielikult vahetunud. „Väga suur osa nii lennuki hinnast kui ka selle tegelikust väärtusest asub hävitaja elektroonilises pooles,“ ütles major Sikk.

Gripeni väga suur eelis on, et ta suudab andmeside vahetust lennukilt lennukile ja maasensorite vahel korraldada väga efektiivselt. „Gripeni viimane radari uuendus võimaldab teha selliseid manöövreid, mida lennukilt ei eelda ega oota. Õhk-õhk lahinguolukorras suudab ta välja lasta oma raketi out-of-visual-range ja läheb ise minema,“ räägib major Sikk.

Loe edasi ajakirjast Sõdur!

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare