Venelaste T-55 võid saada kätte isegi niimoodi, et rimaka jalustviimise eest veidi peale makstakse, viimased tehingud Leopard 2A6 müügiks aga annavad siiski hinnaks veidi alla kuue miljoni dollari. Venelaste uue T-90 hinnaks teavad teadjad Alžiiriga sõlmitud tehingu baasil rääkida 3,9 miljonit dollarit. Ukrainlaste Oplot-M müüdi 2011 aastal Taisse 4,9 miljonit tükist.

Mis on omakorda väheke järele aidatud T-64...

Tegelikult tajusid venelased vajadust oma T-34 täiustamiseks juba 1940. aastal, mil Kubinka polügoonile saabusid kaks Saksamaalt ostetud tanki Pz.III. T-34 ületas saksa masinat küll relvastuses ja soomuses, kuid jäi märkimisväärselt maha teistes valdkondades. Pz.III oli kolmekohaline torn, milles olid piisavalt mugavad tingimused lahingupidamiseks. Komandöril oli omaette tornike, mi tagas talle suurepärase nähtavuse ning kõigil meeskonnaliikmetel oli oma sideseade. T-34 torni mahtusid vaevaliselt ära kaks meeskonnaliiget, kelledest üks pidi täitma nii sihturi, komandöri, sageli aga ka üksuse komandöri funktsiooni, omavahelist sidet omasid ainult kaks neljast liikmest- komandör ja juht-mehaanik.
Saksa masin ületas T-34 ka käigu sujuvuselt ning oli vaiksem- maksimaalkiirusel oli saksa masinat kuulda 150-200 meetri pealt, T-34 aga 450 meetri pealt. Täielikuks ootamatuseks oli nõukogude poolele ka sakslaste üleolek kiiruses. Kubinka-Repištše kruusateel mõõdeti saksa tanki kiiruseks 69,7 km/h, samas kui T-34 parimaks saavutuseks jäi 48,2 km/H. Etaloniks toodud BT-7 saavutas samal lõigul kiiruseks vaid 68,1 km/h.
Katsetuste kokkuvõttes selgus ka saksa tanki parem vedrustus, optikaseadmete kõrge kvaliteet, lahingukomplekti ning raadiosidevahendite mugav paigutus, samuti ka töökindel mootor ja ülekandesüsteem.

Tohoh! Tegelikuses maksis Eesti ikka nende 81 soomustransportööri eest 320 miljonit eeku, mitte eurot. Ning tegu on vanade transportööride ning tegelikuses siiski mitte lahingumasinaks projekteeritud, vaid kohandatud masinaga. BTR maksumus on keskelt läbi poolteist miljonit dollarit, aga selle raha eest on asja ka tuntavalt rohkem, tegu on siiski mitte kohandatud veoauto, vaid sõjamasinaks loodud asjaga.