Elektromagnetiline relsskahur pritsib laskemoona välja kiirusega 9000 km/h

USA merevägi sõlmis kümne miljoni dollari väärtuses lepingu ettevõttega, mis hakkab arendama energiaallikat kõrgtehnoloogilisele relsskahurile — elektromagnetilisele relvale, mis pritsib laskemoona välja kiirusega 9000 kilomeetrit sekundis.

Relv ei tulista elektromagnetjõu abil mürske mitte kahuri torust välja, vaid paiskab teele piki raudteerööpa-sarnast relssi. Laskemoon ise ei sisalda lõhkeaineid; sihtmärke purustab ainuüksi tabamuse tugevus, vahendab The Daily Mail.

„Uus süsteem muudab radikaalselt seda, kuidas meie merevägi tulevikus vaenlaseid ründama hakkab,” osutab mereväe lepingupartneri, ettevõtte Raytheon’s Integrated Defense Systems asepresident Joe Biondi.

Relsskahuri prototüüpversioon on olnud kasutuskõlbulik juba aastaid ning USA merevägi on sellest katse korras enam kui tuhandel korral tulistanud.

Kahurit pole aga kunagi rakendatud laeva pardalt. Raytheonile tehti ülesandeks töötada välja spetsiaalne energiamaatriks, mis kontsentreeriks võimsuse elektriliselt laetud paralleelsetesse relssidesse.

Relva paigaldamine laeva pardale võib võtta aega kauem kui kümme aastat ning selle lõpliku versiooni eelarve on mõningase kahtluse all.

Relva keskmine võimsus on ajapikku nihkunud 0,5 megadžaulilt 1,5 megadžaulile.

Isegi ühe megadžaulise võimsuse juures tabavad mürsud sihtmärke sama jõuliselt kui 160-kilomeetrise tunnikiirusega vastu müüri põrutav tonni raskune auto.

Mereväe arendatud relsskahur paiskab ja kiirendab elektrit juhtivaid mürske mööda metallist rööpapaari tugeva magnetvälja tõukel.

Kolmekilosele mürsule suudab relsskahur anda kiiruse 9000 kilomeetrit tunnis.

Mereväeametnikud osutasid, et relsskahuri laskekaugus on kuni 20 korda suurem ühegi olemasoleva konventsionaalse relva omast.

Mürsk võib 450 kilomeetri kaugusel asuvat sihtmärki tabada vähem kui kuue minuti jooksul ning täiesti uskumatu jõuga.

Relsskahuri-projekti eesmärgiks on vahetada tulevikus välja väga kallid Tomahawk-tüüpi raketid.

„Relsskahuri-põhine relvasüsteem peab suutma tulistada välja sadu mürske ning taluma äärmuslikke rõhkusid, voolutugevusi ja temperatuure,” ütleb USA mereväe uurimislabori juhataja kapten Paul Stewart.

Viimatised katsed viidi läbi USA-s Virginia osariigis Dahlgrenis tegutsevas mereväe materjaliuuringute laboratooriumi katserajatises.

Võimalikest eelarvekärbetest hoolimata on sõjavägi otsustanud projekti jätkata.

„Inimesed on neid näinud videomängudes, aga need on tegelikult olemas,” ütleb programmihaldur Roger Ellis.