Eesti Kongress ja Ülemnõukogu: Suur tüli ja neli otsust, mis viisid Eesti iseseisvuse taastamiseni
1990. aasta veebruaris valiti kodanikualgatuse korras Eesti Kongress, mis 11. märtsil 1990 kuulutas, et Eesti Vabariik tuleb taastada õigusliku järjepidevuse alusel. Nõukogude seaduste järgi 18. märtsil 1990 valitud Eesti NSV Ülemnõukogu kuulutas 29. märtsil 1990 välja üleminekuperioodi koostöös Eesti Kongressiga, mis lõpetati kahe esinduskogu omavahelisel kokkuleppel Eesti iseseisvuse taastamisega 20. augustil 1991.
Kahe esinduskogu tülitsemine, kes tegelikult Eesti Vabariigi taastasid, kestab üksikliikmete tasemel nähtavasti tänase päevani. Kuid 1990-1991 oli terava vaidluse aeg - kas säilitada nõukogulik õiguskorraldus ja nimetada Eesti NSV lihtsalt ümber Eesti Vabariigiks, luua täiesti uus nn "kolmas vabariik" või taastada Eesti Vabariik õigusjärgse kodanikkonna ja 1918. aasta 24. veebruaril välja kuulutatud riigi õigusjärgluse alusel. Võitjaks jäi õigusjärgluse põhimõte.
EESTI KONGRESSI DEKLARATSIOON SEADUSLIKU RIIGIVÕIMU TAASTAMISEST EESTI VABARIIGI MAA-ALAL
Eesti Kongress, väljendades Eesti Vabariigi kodanikkonna kindlat tahet, toetudes Eesti Vabariigi kui rahvusvaheliselt tunnustatud iseseisva ja sõltumatu riigi vägivaldse annekteerimise jätkuvale mittetunnustamisele maailma demokraatlike riikide poolt ning lähtudes sellest, et Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahelised riigiõiguslikud suhted põhinevad endiselt 1920.a. sõlmitud Tartu rahulepingule,
deklareerib:
- 1.17.juunil 1940.aastal alustas Nõukogude Liit sõjalise kallaletungi ähvardusel tänaseni kestvat agressiooni Eesti Vabariigi vastu ning okupeeris ja annekteeris Eesti Vabariigi, rikkudes sellega kehtivate lepingutega võetud kohustusi.
- Okupatsioonivõimu kontrolli all ebaseaduslikult valitud Riigivolikogu otsused Eesti Vabariigi põhiseadusliku korra muutmisest, Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi väljakuulutamisest ja viimase astumisest NSV Liidu koosseisu on õigusvastased ja seega kehtetud.
- 2.Eesti Vabariik on tänaseni NSV Liidu poolt okupeeritud ja annekteeritud riik, kus puudub seaduslik riigivõim. Eesti NSV võimuorganid on okupatsioonivõimu haldusasutused, kusjuures tegelik kõrgeim riigivõim Eestis kuulub okupeerivale riigile – NSV Liidule.
- 3.Iseseisev ja sõltumatu Eesti Vabariik tuleb taastada anneksiooni tühistamise, okupatsioonivägede väljaviimise ja kõrgeima riigivõimu üleandmise teel Eesti Vabariigi põhiseaduslikule rahvaesindusele. Eesti Vabariigi taastamine peab põhinema Eesti Vabariigi kodakondsuse järjepidevusel ning kehtival Eesti Vabariigi Põhiseadusel.
- 4.Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel tuleb taastada heanaaberlikud suhted võrdõiguslikkuse, huvide vastastikuse austamise ja mõlemale poolele kasuliku koostöö alusel, vastavalt Tartu rahulepingu vaimule ning kirjatähele.
Tallinnas, 11.märtsil 1990
---
---
EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU OTSUS Eesti riiklikust staatusest
Eesti NSV Ülemnõukogu kinnitab, et Eesti Vabariigi okupeerimine NSV Liidu poolt 17.juunil 1940.a. ei ole katkestanud Eesti Vabariigi olemasolu de jure. Eesti Vabariigi territoorium on okupeeritud tänaseni.
Eesti NSV Ülemnõukogu, arvestades eesti rahva selgesti väljendatud tahet Eesti Vabariigi iseseisvuse ja seadusliku riigivõimu taastamiseks tunnistab Eestis NSV Liidu riigivõimu ebaseaduslikkust selle kehtestamise momendist alates ja kuulutab välja Eesti Vabariigi taastamise (restitutio ad integrum); kuulutab välja üleminekuperioodi, mis lõpeb Eesti Vabariigi põhiseaduslike riigivõimuorganite moodustamisega.
Üleminekuperioodiks töötab Eesti NSV Ülemnõukogu välja valitsemise ajutise korra koos õiguslike garantiidega kõigile elanikele, rahvusest sõltumata.
Käesolev otsus jõustub vastuvõtmise hetkest.
Eesti NSV Ülemnõukogu esimees A. Rüütel
Tallinn, 29.märtsil 1990.
---
---
REFERENDUM
31. jaanuaril 1991 otsustas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu korraldada referendumi 3. märtsil 1991. Küsimus oli: "Kas teie tahate Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist?" Referendumil oli õigus osaleda Eesti alalistel elanikel (s o Eestis elavatel NSV Liidu kodanikel). Referendumist osavõtuks ei antud õigust Eesti territooriumil viibivatele NSV Liidu relvajõudude tegevteenistuses olevatele isikutele.
Valijate nimekirjadesse oli kantud 1 144 309 isikut. Hääletussedeli sai 949 354 isikut, hääletas 948 130 (82,86%). Poolt hääletas 737 964 osalenut (77,83%), vastu oli 203 199 (21,43%) ja kehtetuks tunnistati 6967 hääletussedelit. Tallinnas oli poolthääletajate osakaal 65,75%, Tartus 85,61% ja Pärnus 85,79%. Narvas aga ainult 25,49% ning Kohtla-Järvel 46,11%.
---
[1991. aasta 19. augustil algas Moskvas KGB ja vanameelsete kommunistide juhitud riigipöördekatse, mis nurjus lõplikult kaks päeva hiljem. Vahepealsetest teravatest tülidest hoolimata leidsid Eesti Komitee ja Ülemnõukogu siiski üksmeele Eesti iseseisvuse taastamiseks.]
---
---
EESTI RIIKLIKUST ISESEISVUSEST
Vastu võetud 20.08.1991
EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU OTSUS
Lähtudes Eesti Vabariigi järjekestvusest rahvusvahelise õiguse subjektina,
toetudes 1991. aasta 3. märtsi rahvahääletusel Eesti elanikkonna selgesti väljendatud tahteavaldusele taastada Eesti Vabariigi riiklik iseseisvus,
arvestades 1990. aasta 30. märtsi Eesti NSV Ülemnõukogu otsust «Eesti riiklikust staatusest» ja Eesti NSV Ülemnõukogu deklaratsiooni «Eesti NSV Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi koostööst»,
võttes arvesse, et NSV Liidus toimunud riigipööre seab tõsisesse ohtu Eestis toimuvad demokraatlikud protsessid ning on teinud võimatuks Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse taastamise NSV Liiduga kahepoolsete läbirääkimiste teel
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsustab:
- 1. Kinnitada Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust ja taotleda Eesti Vabariigi diplomaatiliste suhete taastamist.
- 2. Eesti Vabariigi põhiseaduse väljatöötamiseks ning rahvahääletusele esitamiseks moodustada Põhiseaduslik Assamblee, mille koosseis kujundatakse delegeerimise teel Eesti Vabariigi kõrgeima seadusandliku riigivõimuorgani Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ning Eesti Vabariigi kodanikkonna esinduskogu Eesti Kongressi poolt.
- 3. Viia läbi Eesti Vabariigi uue põhiseaduse järgi Eesti Vabariigi parlamendivalimised 1992. aasta jooksul.
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees A. RÜÜTEL
Tallinn, 20. augustil 1991.
