Dominiiklaste klooster: atraktiivne mälestishoone, mille taastamine kuidagi ei õnnestu

 (5)
Dominiiklaste klooster: atraktiivne mälestishoone, mille taastamine kuidagi ei õnnestu
Dominiiklaste kloostri hoov aastal 2007. (Foto: Wikimedia Commons / Charlie)

Dominiiklaste ajalooline kloostrikompleks konutab Tallinna vanalinna südames juba aastaid vaoshoituna ja tasaselt. Adudes koha tegelikku potentsiaali, mõjub selline tühiseis pealinna ühe atraktiivseima arhitektuurimälestise puhul paraku kurbmänguliselt.

Kloostri ait on kujunenud meeliseinestamiskohaks kohalikule teatrirahvale, Peeter-Pauli koguduses kutsuvad kirkukellad pühendunuid missadele ja Katariina kirikus võib aeg-ajalt külastada kultuuriüritusi, vahendab ajakiri Imeline Teadus.

Kui suurel määral on selle ajalooliselt väärtusliku ehitise potentsiaal aga tegelikult realiseeritud?

Suurem osa hoonest on linnavõimu valduses. Dominiiklastele kui ajalooliselt õigusjärgsetele omanikele kuulub kompleksist vaid kirik ühes lääne- ja lõunaristikäiguga.

Üksmeelt eesmärkide ja tegevustiku osas pole linnaisad ja kirikurahvas paraku siiani leidnud, mistap tuleb leppida vaid kaduväikse osaga piirkonna kultuurielu elavdamisest.

Omapoolse initsiatiivi üles näitamiseks sai 2012. aasta novembris tehtud ettepanek ühise sihtasutuse loomiseks ja selge visioon Mihhail Kõlvarti lauale pandud. Selle järgi haaraks kompleksi terviklik funktsionaalne kasutamine nii kultuurilist, hariduslikku, usulist, museaalset ja turismialast tegevust. Vastuseks vaid valus vaikus ja suured plaanid püüdsid tuult.

„Pärast põhjalikku kaalumist on Tallinna linnavalitsus jõudnud seisukohale, et praegusel hetkel ei ole sihtasutuse loomine kloostrikompleksi parema funktsioneerimise tagamiseks vältimatu. Soovitud eesmärke – multifunktsionaalne ning terviklik kompleksi toimimine – on meie hinnangul võimalik ka teisel teel saavutada.

Seotud lood:

Kuna hoonekompleksil on sisuliselt kaks omanikku, Tallinna linn ja Rooma-Katoliku Kirik, oleme veendunud, et ühiseid huvisid ning kokkuleppeid sätestaks ka linna ja kiriku vaheline koostöölepe,“ seisis Mihhail Kõlvarti vastuses.

Linnamuuseum huvitatud laienemisest

Lisaks kirikule on kloostri ruumide vastu huvi tundnud ka Tallinna Linnamuuseumi esindajad. Näiteks võiks praeguse idatiiva ruumides, kus paikneb Mauritiuse Instituut, asuda tulevikus mõni Linnamuuseumi filiaal.

Sümboolselt uhke oleks olnud, kui muuseumiekspositsioon õnnestunuks idatiivas avada sel sügisel. Just siis olnuks võimalik tähistada Ordu ülemaailmset asutamist (paavsti heakskiidust möödus 800 aastat), kloostrikompleksi rajamist (täitus 770 aastat) ja Ordu tegevuse Eestis taastamise 20. aastapäeva.

Kirikule oli Linnamuuseumi ettepanek meeltmööda. Koostööks pakuti välja ka ühine juriidiline vorm koostööfiliaalina, kuid selle realiseerumine oleks mõeldav juhul, kui ruumid ei oleks linna valduses.

Oma ideede läbisurumiseks lõid kirikumehed sel kevadel ka eraldi sihtasutuse, mille eesotsas istub piiskop Philippe Jourdan isiklikult.

Ideed ja visioon jõudsid ka kultuuriametisse, kuid vastus jäi paraku jälle napisõnaliseks. Nõustudes küll mitmetahulise objekti kultuuriväärtuse säilitamisega, toodi ettekäändeks vajadus põhjalikuma diskussiooni ja kokkulepete järele.

Kokkuvõttes võib öelda, et dominiiklaste ajaloolise kloostrikompleksi näol on tegemist kultuurilise pärliga Tallinna südames, mille potentsiaal on paraku suurel määral realiseerimata. Olukorra parandamiseks tulekski alustada probleemi teadvustamisest ja edasimõtlemisest.

TASUB TEADA

Kloostrikompleks 13. sajandist

* Tallinna dominiiklaste klooster rajati 13. sajandil ja sellest kujunes keskaegse linna oluline institutsioon.

* Kloostrile kuulus üks suuremaid kinnistuid linnas, mis ulatus Vene tänavast Müürivahe tänavani. Keskaja lõpuks ehitati välja uhke kloostrikompleks, mille arhitektuurseid säilmeid saab tänaselgi päeval uudistada.

* Klooster suleti reformatsiooni käigus 1525. aastal. Kloostri hooned on kannatanud tulekahjudes, varisenud kokku hooldamatusest ning teinud läbi ümberehitusi. Restaureerimistööd algasid 1950ndatel aastatel ja kestavad praeguseni.

* Kloostri keskmes asetseb hoov, mida ümbritsenud ristikäigud toimisid ühenduslülidena kloostri eri osade vahel, aga olid vajalikud ka protsessioonideks.

* Kui kõrge lõunaristikäigu keskosa hävis 19. sajandi varingus, siis lääneristikäik on säilinud pea täies ulatuses. Seda on peetud ka üheks kaunimaks hiliskeskaegseks ruumiks Tallinnas.

Loe veel

* Idatiiva ristikäik on kahekorruseline, esimesel paiknesid kloostri olulisemad ruumid ja sealt pääses reflektooriumisse ehk söögisaali. Praegu täidavad ristikäigud oma rolli vaid osaliselt.

* Säilinud on kloostriaegsetest ruumidest kõige paremini kapiitlisaal, raamatukogu, priori ruum ja dormitoorium idatiivas.

* Praegune Peeter-Pauli kirik valmis 1844. aastal, kunagise kloostri põhjatiiva asemele. Katariina kirikust olid sel ajal püsti vaid välismüürid, mistõttu vajasid katoliiklased uut pühapaika.

* Praeguse Peeter-Pauli kiriku fassaad ja sellest paremal asuv piiskopi maja pärinevad alles 1920ndatest aastatest.

* Kloostri krundil paiknevas ja 18. sajandil elumajaks ehitatud Müürivahe tänava hoones asub praegune dominiiklaste kabel: üks vanalinna väikestest pärlitest. Lihtsa ruumi ehteks on Tallinna kontekstis eriline maalitud talalagi. Akantusornamendiga pikitalade vahele on pikitud kassetid, mida kaunistavad maalitud roosid.

* Dominiiklaste keskaegsest kloostrist on ehituslikult palju rohkem alles kui seda tegelikult adutakse. Säilinu vajaks rohkem teadvustamist, tutvustamist ja seeläbi ka väärtustamist.

Allikas: arhitektuuri- ja kunstiajaloolane Anneli Randla

Artikkel ilmus Äripäeva 2016. a detsembri lisalehes Ehitus.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare