Ameeriklased lõid laseriga juhitava kuuli
Uus SNLi väljatöötatud lahendus on mõeldud väiksekaliibrilisele sileraudsele relvale. Projekti eestvedajad, teadlased Red Jones ja Brian Kast, on SNLi pressiteate kohaselt jahindushuvilised. Et projekt edukalt lõpule viia ja ülitäpsed kuulid turule tuua, otsitakse abiks erainvestorit. Teadlased eeldavad, et nende väljatöötatud lahendus võiks pakkuda huvi nii USA kaitseministeeriumile, eriteenistustele kui ka jahimeestele, kirjutab Inseneeria.
“Tark kuul“ tabab täpselt kuni 2 km kauguselt
SNLi spetsialistid suutsid koostada uue laskemoona turul vabalt saada olevatest komponentidest. Uue kuuli pikkus on 1,2 cm, kuul on pakitud plastikkonteinerisse, selle ninas on optiline sensor, tagaosas aga mikrokiip, mis sensorilt saadud signaalide järgi kuuli teekonda korrigeerib. Pärast kuuli väljalendu püssitorust eemaldub kaitsev konteiner ja sellest hetkest peale saab kuuli teekonda juhtida. Kuuli teekonda juhitakse laserkiire abil, mis on suunatud sihtmärgile. Laskuril peab olema kas endal lisaseade-laser, või siis abiline, kes selle seadmega kuulile n-ö õige tee kätte näitab.
SNLi andmeil on “tark kuul” võimeline ülimalt täpselt tabama sihtmärke kuni kahe kilomeetri kaugusel. Kaasaegse püssirohu kasutamine annab kuulile algkiiruseks umbes 2400 km/h.
Tegemist ei ole siiskimikrorakettidega
Jonesi ja Kasti sõnul on nende lahenduse eeliseks võimalus uus lahingumoon kiiresti kasutusele võtta. SNLi teadlased selgitasid arvutimodelleerimise abil välja, et sõltuvalt keskkonnatingimustest võib tavalise kuuli kõrvalekalle 1000 meetri peale olla üheksa meetrit. “Targa kuuli” eksimus on samades tingimustes vaid 0,2 meetrit. Välitingimustes, polügoonil testides, näitasid uued kuulid väga täpset tabavust.
SNLi väljatöötatud laskemoona puhul pole tegu mikrorakettidega, milles liikumapaneva jõuna kasutatakse raketi sees aine põlemisel tekkivat energiat. Väiksekaliibrilistele relvadele mõeldud mikroraketid leiutati juba 1960. aastatel. Kogu süsteemi (raketipüstol ja laskemoon) nimetati Gyrojet’iks ja selle väljatöötamisega tegeles MB Associates. Projekt aga suleti, kuna sel oli rohkem puudusi kui plusse. Gyrojet osutus kõlbmatuks isegi väikeste vahemaadega lahinguolukorras, kuna nende kõrvalekalle sihtmärgist oli liiga suur. SNLi kuulidel selliseid puudusi ei ole.
Lendab sihtmärgist mööda – siis mürsk ei lõhkegi
SNL oli esimene, kes USAs suutis välja töötada juhitava kuuli töötava prototüübi. Samas on püütud ses riigis juhitavat kuuli välja töötada juba varem. Pentagoni perspektiivsete lahenduste valitsus DARPA teatas 2010. aasta oktoobris, et on lõpetanud EXACTO (EXtreme ACcuracy Tasked Ordinance) programmi esimese etapi, mille põhieesmärk oli luua laskerelv, sihik ja juhitav kuul, mis võimaldaks snaipritel sihtmärke tabada täpsemalt.
Arvutimodelleerimise abil jõudsid Teledyne Technologies’i ja DARPA spetsialistid järeldusele, et korrigeeritava lennuga kuulide loomine on võimalik. Teises etapis on plaanis luua kuul, mille teekonda korrigeeritakse sihturi käes oleva laseriga. EXACTO programmi üksikasjad on aga seni veel ebaselged.
Laseriga juhitavate kuulide väljatöötamisest ja relvastusse võtmisest saab Ameerika Ühendriikide jaoks järgmine samm üleminekul ülitäpsele laskemoonale. USAs on juba võetud relvastusse 155-millimeetrise kaliibriga juhitava teekonnaga haubitsamürsud M712, M982, XM395 ja XM1156. Perspektiivis on töötada välja mürsk, mida juhitakse GPSi abil ja millel on ka distantsilt lõhkamise süsteem. Viimane tähendab seda, et kui selline mürsk sihtmärgist mööda põrutab, siis ta lihtsalt ei lõhke.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!