Ajakirja Antiquity mulluses detsembrinumbris kirjeldavad arheoloogid Türgist Göbekli Tepe nimelisest kultusrajatiste kompleksist avastatud asitõendeid, mis pärinevad ligi 11 000 aasta vanustest õllepruulimiskünadest, vahendab Discovery News.

Paphose linna lähistel Küprosel on arheoloogid aga pronksiaegsest Kissonerga-Skalia asulakohast välja kaevanud oletatava algelise õllepruulikoja ja pidustusrajatise 3500 aasta vanused varemed.

Ajakirja Levant mulluses novembrinumbris kirjeldatakse muu hulgas sealt leitud põletusahjusid, mida võidi rakendada linnaste kääritamiseelseks kuivatamiseks.

Need leiud annavad mõista, et alkohol on inimestevahelist suhtlust "libestanud" juba aastatuhandeid, usub Manchesteri ülikooli arheoloog, Levantis avaldatud uurimuse kaasautoreid Lindy Crewe.

"See vaidlus on tuurinud alates 1950. aastatest: kas vilja hakati esmalt kasvatama õlle pruulimiseks või leiva küpsetamiseks?" rääkis Crewe.

Mõned uurijad on seisukohal, et õlle tootmise tehnoloogia kerkis esile 11 500 aastat tagasi, pannes aluse teraviljade kultiveerimise traditsioonile.

Kuna teravilja tootmine nõuab väga palju tööd (tillukesed, suuresti söögiks kõlbmatud kübemed tuleb kokku koguda, eraldada terad sõkaldest ja jahvatada jahuks), võib arvata, et õlut pruuliti ainult suurteks pidustusteks ja olulisteks kultuuritraditsioonilisteks puhkudeks.

Taolised pidusöögid — koos alkoholist johtuva sõbralikkusega — võisid aidata küttidel-korilastel lõimuda alles tekkima hakanud külade suuremateks kogukondadeks.

Tööpühade käigus võis õllejoomine ajendada inimesi panustama ihurammu ja muid ressursse mastaapsematesse projektidesse nagu muistsete monumentide ehitamine.

Küprose leiupaigast on avastatud siseõu ja söögisaal joogikannude, uhmrite ja jahvatusriistade ning, mis kõige tähtsam, mitme põletusahjuga, mida Crewe' ja kolleegide arvates pruugiti odra röstimiseks, et toota sellest algelist õlut.

Hüpoteesi kontrollimiseks ehitasid uurijad põletusahjude koopiad ja idandasid nende abil odralinnased, millest pruulisid hägust ja veidi pentsiku maitsega õlut.

Türgi edelapiirkonnas asuv väljakaevamispaik Göbekli Tepe pärineb ligi 11 000 aasta tagusest ajast.

Kiviaja kütid ja korilased kummardasid sealses T-kujuliste sammastega täidetud tempelrajatises oma ürgseid jumalusi, millest annavad tunnistust sammaste pinnale uuristatud loomafiguurid ja muud iidsed kujutised.

Kompleksi juurde paistab olevat kuulunud ka algeline köök suurte, kuni 160 liitrit vedelikku mahutavate lubjakivist künadega. Künade sisekülgedelt leidsid uurijad jälgi oksalaatidest, mis tekivad teravilja käärimisel etüülalkoholiks.

Crewe usub, et kummagi leiukohaga seotud kogukondade jaoks pidi õllega söömaaeg olema väga erilise tähendusega püha. "Võib arvata, et iga eelseisvat õllepidu oodati pikisilmi," ütles ta.