AJALUGU: Vietnami vägede rünnak Saigonile algab turmtulega
Mõnes kohas osutavad Lõuna-Vietnami sõdurid kangekaelselt vastupanu. Põhja-Vietnami väed ründavad linna igast võimalikust nurgast ja sunnivad vastase taganema. Raudne käsi on Saigonist kinni haaranud ja nüüd surub ta selle oma rusikasse, kirjutab Imeline Ajalugu.
27. aprilli pärastlõuna, USA saatkond Saigonis. Lõuna-Vietnami valitsus on kokku kukkumas. President Tran Van Huong astub tagasi, olles olnud ametis vaid seitse päeva. Graham Martin, USA saadik Lõuna-Vietnamis, istub tõsisel ilmel oma tugevas nelinurkse põhiplaaniga saatkonnahoones. Põhja-Vietnami armee tuleb pealinnale üha lähemale. Graham Martin teab, et olukorra päästmine on üliraske, kuid loodab siiski totaalset kollapsit vältida. Lõuna-Vietnami president Tran Van Huong on teatanud, et lahkub järgmisel päeval ametist. Tema ametiaja pikkus oli vaid 7 päeva. Huongi eelkäija on juba riigist põgenenud.
Saadik kutsub oma sekretäri ja dikteerib lühikese raporti USA välisministrile Henry Kissingerile: Lõuna-Vietnami uueks presidendiks saab kindral Duong Van Minh, kellel arvatakse olevat sidemed kommunistidega.
28. aprill kl 18, Saigoni lennujaam Tan Son Nhut. Ameeriklased on lubanud oma Lõuna-Vietnami abilised päästa. Võimas õhusild peab nad riigist ära tooma. Hulk Lõuna-Vietnami mehi, naisi ja lapsi on kogunenud ühte paljudest väikestest puitehitistest „Dodge Citys“. See piirkond paikneb lennujaama ääres ning on täis tenniseväljakuid ja ujumisbasseine. Need rajati USA sõdurite jaoks, kuid neid pole kaua kasutatud. Alates aprilli keskpaigast on „Dodge City“ olnud kogunemiskohaks vietnamlastele, kes on teinud ameeriklastega koostööd. Inimesed ootavad lendu turvalisse maailma. Äkki kostab kõminat. Varsti muutuvad kõmakad tugevamateks, puithoone väriseb, väikelapsed nutavad ja naised karjuvad. Lamp kukub laest alla ja maandub Ameerika ametniku kirjutuslaual. Too lükkab selle hooletult kõrvale ja töötab oma paberitega edasi. Väljas tulistavad õhutõrjekahurid ründavaid Põhja-Vietnami lennukeid, samal ajal plahvatavad pommid.
28. aprill kl 18.30, Saigoni keskus. Põhja-Vietnami väed liiguvad kindlalt Saigoni suunas. Linnaelanike närvid on viimseni pingul. Noor Austraalia kaameramees Mike Marriott istub Ameerika telejaama CBS kontoris Caravelle hotellis, kui ta kuuleb raksatust. Ta reageerib instinktiivselt, haarab oma kaamera ja jookseb alla Tu Do bulvari poole. Autod ja motorollerid sõidavad veel tänavatel. Mõnes kohas rüüstatakse ärisid, kuid enamik inimesi püsib ettevaatlikult oma koduuste taga. Marriott kuuleb vahetus läheduses laske, seekord pärinevad need juba käsirelvadest. Mõned kvartalid põhja pool on liiklus täielikult seiskunud. Takso seisab kõige keskel, juht on kummardunud mootori kohale. Kõrval seisab Lõuna-Vietnami armee kapten ja vehib püstoliga.
„Korista see neetud auto teelt!“ karjub ta. Autojuht vastab taas, aga see muudab kapteni veelgi hüsteerilisemaks. Ta suunab püstoli takso tagaosa poole ja tulistab. Marriott sätib kaamera õlale ja filmib stseeni, ent äkitselt näeb teda ärritunud kapten. Samal ajal kui autojuht karjub ja käsi pea kohal hoiab, paneb kapten püstolisse uue salve ja astub kolm sammu Marriotti suunas. See pöörab end ja kaamerat hullumeelsest mehest eemale, kuid on liiga hilja. Kapteni huultel on hullumeelne naeratus, kui ta püstoli tõstab ja Marriotti pähe tulistab. Austraallane kukub ja jääb elutult vereloiku lamama.
28. aprilli õhtu, Põhja-Vietnami peakorter Ben Cati juures, Saigonist põhjas. Kindral kavandab lahingu lõppfaasi. Lennujaam tuleb vallutada ning tankidega rünnakrühmad peavad tungima Saigoni keskusesse. Puidust laual on hiigelsuur kaart ja selle kõrval väike raadio. Paberid ja märkmeraamatud on virnas kaardi peal, kus aga vähegi ruumi on. Ühel puupingil istub kindral Dung. Temaga koos on ruumis Hanoi poliitbüroo esindaja Pham Hung ja Lõuna-Vietnami kommunistlik juht Le Duc Thoga. Nende ümber seisab rida kõrgeid ohvitsere, optimistlik naeratus huultel. Mitmed naalduvad võidus kindlatena üle kaardi ja uurivad punaseid nooli, mis osutavad igast suunast Lõuna-Vietnami pealinna Saigoni suunas. Kindral Dung on olnud Ben Cati kandis kaks päeva. Ta soovib olla rindele võimalikult lähedal. Nüüd edastab ta otsustavad käsud 29. aprilli hommikul algava suure pealetungi iga rindelõigu jaoks.
29. aprill kl 04.00, Saigoni lennujaam ja Tan Son Nhuti lennuväebaas. Kui ameeriklased lastivad pimeduses kolme transpordilennukit, algab pommitamine uuesti. Võimsa transpordilennuki C-130 Hercules kapten Arthur Mallano on kogenud piloot. Ta on maandunud mõned tunnid varem ja on nüüd taas valmis põgenike koormaga lendu tõusma. Ta vaatab kokpitist välja. Teise C-130 kaubaruumi uks on sulgumas. Pimeduses näeb ta veel pikki ridu vietnamlasi, keda hoiavad tagasi Ameerika merejalaväelased. Samal hetkel näeb kapten Mallano kauguses valgussähvatust. Ta vaatab horisondi suunas. „Äike tuleb vist lähemale“, ütleb ta teisele piloodile.
Horisondil välgatab taas ja pilootidele saab otsemaid selgeks, et see pole mingi äike. Need on põhja-vietnamlased! Mõned sekundid hiljem tabab üks rakett baasi lennujuhtimistorni. Teine saab pihta ühele tankile, mis plahvatab leekidesse, ja kolmas plahvatab ühe C-130 transpordilennuki tiiva all. See lahvatab põlema ja meeskond jookseb elu eest, samal ajal karjuvad pikkades järjekordades seisvad põhja-vietnamlased hirmunult.
Arthur Mallano lennuk pardale veel 80 põgenikku, enne kui kapten annab käsu lõpetada.
„Sule luuk, me stardime nüüd!“ hüüab Mallano. Suur masin hakkab aeglaselt liikuma. Merejalaväelased tulistavad õhku, et rahvahulka kontrolli alla saada. Samal ajal plahvatavad nende ümber vaenulikud suurtükimürsud. Kas nüüd või mitte kunagi, mõtleb Mallano. Maandumisrada on kahjustatud, ent lennuk suudab siiski kiiruse üles võtta. Samal hetkel, kui lennuk õhku tõuseb, plahvatab maapinnal varem pihta saanud C-130.
29. aprill kl 19.30, USA saatkond. Lõuna-Vietnami uus president palub ameeriklastel 24 tunni jooksul lahkuda.
Noor Lõuna-Vietnami leitnant toob äärmiselt lühikese teate, saatjaks on äsja ametisse asunud Vietnami president. Sõnumit on raske valesti mõista: „Austatud saadik! Kogu lugupidamise juures palun ma, et kogu Ameerika sõjaväeline isikkoosseis lahkuks Vietnamist 24 tunni jooksul, et rahu saaks saabuda riiki nii ruttu kui võimalik“. Saadik Martin ei kahtle hetkegi. Ta kutsub oma sekretäri ja dikteerib lühikese vastuse. Ta on juba saanud otsustavad käsud Valgest majast: täielik taandumine! Maailma ajaloo suurimaid helikopteritega tehtud evakueerimisi on seega alanud.
Ülevaadet Lõuna-Vietnami pealinna Saigoni viimastest päevadest sai lugeda ajakirja Imeline Ajalugu 2011. aasta oktoobri numbrist. Artikkel oli 8 leheküljel.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!