Ajakirjast Sõdur: kaitseväe kasarmud nagu arhitekt neid näeb

 (2)

Ajakirjast Sõdur: kaitseväe kasarmud nagu arhitekt neid näeb
Sõdur 3/2017

Kasarm kui rahuaegse kaitseväe põhiline majutusüksus moodustab sõduri elus keskse sõlmpunkti. Kasarmute arv, seisukord ja hoonete funktsionaalne toimivus mõjutavad otseselt kogu kaitseväe isikkooseisu võitlusvõimet. Kasarm on koduks ja kindlaks kantsiks sõduritele, kellele väljaõppetsükkel osutab maastikul palju väljakutseid.

Kõige lihtsam on kasarmut võrrelda mesitaruga, kus kogu sagina sees on igaühel kindlad ülesanded ja kust üksused käivad väljas omi ülesandeid täitmas. Selleks, et see kõik toimiks võimalikult efektiivselt, peab selle mesitaru projekt arvestama oma sõdurite igapäevaste vajadustega.

Ilmus ajakirjas Sõdur 3/2017

Kaitsevägi alustas kasarmute renoveerimist ja uute ehitamist kohe pärast taasloomist

Kaitsevägi on oma kasarmufondi kaasaajastamisega tõsiselt tegelenud alates 2012. aastast. Peale taasiseseisvumist Kaitseväe kätte läinud kasarmufond oli nukras seisus nii ehitustehniliselt kui ka moraalselt. Kasvava kaitseväe tingimustes üritati võimaluste piires korrastada vana ning tuvastati peagi vajadus rajada uusi kasarmupindu. Kuperjanovi pataljonis renoveeriti olemasolevad, 1930. aastatel rajatud hooned ning rajati nendega projektiga sarnanev üks uus kasarm. Lisaks sellele valmis 180-kohalise tüüpkasarmu projekt, mille järgi on rajatud kasarmuid nii Tapale kui ka Viru Jalaväepataljoni linnakusse ning mis on tänaseks juba renoveeritud 240-kohalisteks.

Loe veel

Seotud lood:

Kõik need kasarmud lähtusid varasemast linnaku hoonestuse üldisest ülesehitusest, kus kasarm oli lihtsalt magala ja pesuruum ning kõik muud sõdurite igapäevast toimimist toetavad funktsioonid oli paisatud laiali mööda linnaku eri hooneid. See muutis sõdurite igapäevased toimingud nagu õppustele minek ja sealt tulek asjatult aeganõudvateks, kuna sisaldas endas liiga palju eri hoonete vahel liikumist.

Kaitseväe arengukavad tõid selgust ka kasarmuehitusse

Kasarmute funktsionaalsus ja selle seosed nii sõduri igapäevaste toimingute kui ka linnakute ülesehitusega võeti elementideks lahti ja analüüsiti põhjalikult läbi 2012. aastal. Uus riigikaitse arengukava nägi muu hulgas ette üksuste paiknemise ja kolimise. Oli ilmselge, et lõputu remontimise asemel on osadest linnakutest mõistlik loobuda ning koonduda teistesse.

Toimivasse linnakusse üksusi juurde tuues oleks läinud tasakaalust välja ka toetav taristu. Oli selge, et üksused peavad kolima uutesse kasarmutesse, mis pakuvad võimalikult palju sõdureid toetavaid funktsioone. Sõdurite igapäevaseid toiminguid analüüsides koorus välja võimalus saavutada oluline kokkuhoid sõduri ajas, kui tuua ühte hoonesse kokku magalad, pesuruumid, õppeklassid, juhtkonna kabinetid ning kogu kasarmus majutuva üksuse varustus koos vajalike hooldusruumidega. Kõige väärtuslikum ressurss, mille ajateenija annab riigi käsutusse, on tema aeg. Kui me suudame vähendada sõdurite igapäevaste toimingute ajakulu, tuleneb sellest kogu üksusele oluline lisaressurss, mida on võimalik kulutada pikemale väljaõppele või sellest taastumisele.

Tark kasarm arvestab sõdurite ülesannete ja teenistusega

Erinevaid vajadusi ja tegevusi analüüsides jõuti tulemuseni, et kõige efektiivsem on kasarm, mille esimesel korrusel paiknevad üksuste laod, teisel ja kolmandal korrusel on magalaruumid. Sealjuures jagunevad ruumid uutes tüüpseeria kasarmutes vastavalt sõdurite logistikale väiksemast elemendist suuremaks, kui õppusele minnes alustada kasarmutoast.

Sõduril on kasarmutoas isiklik narivoodi, taburet ja kapp, milles paikneb tema isiklik varustus. Õppusele minnes täitab sõdur esmalt magalatoa valamu ääres oma veepudeli (valamud magalatubades on uuendus, mille eesmärgiks on vältida tekkivaid „pudelikaelu“ sanitaar- ruumides), võtab seejärel oma pakitud seljakoti ning suundub korruse koridori, mida ühtlasi kasutatakse ka rivistumiseks. Koridori relvaruumist saab sõdur kätte oma relva, jagude tuletoetusrelvad ning vajadusel esmase laskemoona. Edasi suunduvad sõdurid magalakorrustelt esimesele korrusele, kus on igale rühmaveeblile ja kompaniveeblitele ette nähtud oma laod. Kõik need laod on varustatud suurte tõstetavate ustega, mille äärde saab välja parkida üksuste veoautod. Sõdurid tõstavad seejärel peale üksuse varustuse, lähevad masinatele ja sõidavad õppustele.

Õppustelt tulles hooldatakse esmalt esimese korruse varustuse hooldusruumides üksuse varustus. Selle tarbeks on nendes ruumides ka telkide riputuspuud, mille külge saab riputada kogu kasarmu isikkooseisu välitelgid ning hooldusruumi muuta suureks kuivatusruumiks. See võimaldab järgmisel päeval taas õppusele minnes võtta kaasa kuivad telgid. Samaaegselt üksuse varustuse hooldusega toimub esimese korruse koridoris ka toetusrelvade hooldus. Selle tarbeks on tagatud regulaarsete kauguste järel hoolduskappides suruõhk (suruõhk võimaldab oluliselt kokku hoida relvapuhastuseks kuluvat aega). Kui üksuse varustuse ja relvastuse hooldus on tehtud, minnakse magalakorrusele isiklikku relvastust ja varustust hooldama, mille tarbeks on samuti tagatud keskses koridoris suruõhk. Lõppviimistlus jääb teostada vaid isikliku hügieeni vallas, kus soe vesi ja seep võitlevad raskesti eemalduva kamuflaažiga näos.

Kasarmu korruste ja ruumide osas kehtib loogika, mis lähtub sõduritele antud ülesannetest. Vähemtähtis pole ka aeg, mida veedetakse klassiruumides sõduritarkuste teoreetilise osaga tutvudes. Kui varem oli kombeks rajada linnakutesse eraldi õppehooneid, siis nendesse liikumine on taas liigne ajakulu, seda eriti talvel. Uutes tüüpseeria kasarmutes on õppeklassid toodud magalakorrustele, sellele lisanduvad veel arvutiklass ja tehnilised õppeklassid esimesel korrusel. Viimastesse on võimalik sisse tuua ka Unimogi mõõtu masinaid ja relvasüsteeme, et teha näiteks sidemasinate ja miinipildujate õpet klassitingimustes. Igal magalakorrusel on lisaks veel kontorikohad kompaniide juhtkonnale, et nad saaksid olla oma üksustele võimalikult lähedal.

Tüüpkasarmut on kerge edasi arendada ja täiendada

Uute tüüpseeria kasarmute lähteülesande aluseks olid kaks 120-mehelist kergjalaväe õppekompaniid, ehk siis kokku 240 meest, millele lisandub juhtkond. Õppekompanii suurus muutub sõltuvalt väeosast ja õpetatavast erialast, aga 120 meest tundus optimaalne.

Kasarmuarenduste alguses sai analüüsitud ka liitlasriikide lahendusi, häid mõtteid sai Soome lahendustest. Kuna meie liitlastel on varasemast oma linnakutes kasarmuid üldjuhul piisavalt, ei ole sealtpoolt meie lahenduste vastu veel palju huvi tuntud, välja arvatud Leedu ja Ukraina kaitseväe esindajad, kelle kaitsevägedel on taristuarendused teemana käsil ning kelle esindajad on visiitidel meie lahendusi kiitnud.

Tavapäraselt koostab kaitsevägi (alates 2017. aastast RKIK) uute hoonete lähteülesanded ning nende hoonete projekteerija leitakse riigihanke tulemusena. Kuna 2012. aastal oli uute kasarmute arendusega kiire, siis koostas siinkirjutaja lähteülesande raames uute kasarmute eskiisprojekti, mille põhjal on tehniliste ehitusprojektide koostamisega riigihangete raames tegelenud mitmed arhitektid ja insenerid ettevõtetest Osaühing SIRKEL&MALL ning Sweco OÜ.

Kaitsevägi ja RKIK on tellijana lasknud pidevalt edasi arendada uute kasarmute juures neid detaile, mille puhul on tuvastatud parendamisvõimalusi. Tänaseks on rajatud viis uut tüüpseeria kasarmut: kaks 240-kohalist Ämaris ning üks Jõhvis, üks 250-kohaline õppehoone-kasarm-ühiselamu KVÜÕA Lahingukooli tarbeks Võru Taara linnakus ning üks 300-kohaline kasarm liitlastele Tapal. Tüüpseeria kasarmute väliselt on põhjalikult renoveeritud olemasolevasse hoonesse rajatud 326-kohaline kasarm Miinisadamas. Lisaks nendele on Tapal hetkel ehitamisel kolm 300-kohalist tüüpseeria kasarmut ning võimalus tulevikus rajada veel kaks lisakasarmut.

Uute tüüpseeria kasarmute ehitushind koos tehnovõrkude, ümbritsevate platside ja sisustusega jääb suurusjärku 1000 € / suletud bruto m² kohta (sh km), mida võib pidada tänapäevase tehnoloogilise hoone kohta riigile üsna soodsaks tulemuseks. Tüüpseeria kasarmute viimase versiooni suletud brutopind on 5100 m².

Märkimist väärib ka fakt, et kasarmute tarbeks on kaitsevägi tellinud Eesti tootedisaineritelt projektid kogu sõdurimööblile ja relvapüramiididele.

Kuna uute kasarmute projekti on aastate jooksul edasi arendatud ning kohaldatud üksuste vajadustele, on korrektne nimetada neid kõiki tüüpseeria kasarmuteks, sest ka hoone suurus on ajapikku kasvanud. Põhilisteks edasiarendusteks võib lugeda arvutiklasside lisandumist, ladude paremat jaotamist üksuste koosseisu järgi, magalatubade jaotamist 20-kohalistest 10-kohalisteks, köök-puhkeruumi lisamist magalakorrusele, sanitaarruumide omavahelise paiknemise parendamist, magalakorruse klassiruumide jaotamist pooleks ning osade klasside muutmist juhtkonna nõupidamiste ruumideks. Kuna hoone ülesehitus on ehitustehniliselt võimalikult lihtne, ei ole ruumide funktsioonide muutmine ülemäära suur väljakutse. Samuti on ruumidele alternatiivseid kasutusviise leidnud üksused ise hoonet muutmata.

Kasarmute arendamine on jätkuv protsess, mille lõpptulemuseks saavad olema parimad väljaõppe- ja elutingimused meie sõduritele. Palju on juba tehtud, palju on tegemisel ja mitmed linnakud veel uute kasarmute ootel, aga tänu funktsionaalselt läbilahendatud tüüpseeria kasarmutele hoiame kokku märkimisväärsel hulgal inimtunde juba täna.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised