Selle üle, kes siis ikkagi telefoni tõeline leiutaja on, vaieldakse siiamaani. Telefoni sünni ümber on palju segadust ja vandenõuteooriaidki. Ehk on õige öelda, et seade on mitmete iseseisvalt tegutsenud inimeste töö vili. Patendi sai napilt esimesena siiski Alexander Graham Bell ja seeläbi teda ka telefoni isana teatakse.

Kibedad rivaalid

Itaalia immigrant Antonio Meucci oli USAs juba 1849. aastal hakanud arendama "rääkivat telegraafi". 1871. aastal andis ta teada, et leiutis on valmis, ent rahaprobleemide tõttu ei saanud ta sellega tööd jätkata.

Temast veel valusamalt käis Belli konkurendi, temaga paralleelselt telefoni konstrueerinud professor Elisha Gray käsi. Täpselt samal päeval, 14. veebruaril 1876, kui Belli telefoni patenditaotlus sisse anti, käis ka Gray advokaat taotlust esitamas. Ta jõudis aga kontorisse Belli esindajast hiljem ning et kehtis printsiip "kes ees, see mees", sai telefoni patent Belli nimele ja kinnitati 7. märtsil. Spekuleeritakse, et Bell varastas Graylt ideid ühe alkohoolikust patendiametniku abiga, kes oli Belli advokaadile võlgu ja lubas vastutasuks Gray joonistesse ja märkmetesse piiluda.

Igatahes on esimese telefonikõne kuupäevana ajalukku läinud 10. märts 1876 ja esimeste osalistena Alexander Graham Bell ja tema assistent, insener Thomas A. Watson. Legendi järgi polnud Bellil tegelikult üldse telefoni katsetamine plaaniski, vaid ta ajas laboris lihtsalt purgi akuhappega ümber. Samal hetkel oli tal juhtumisi telefoni kõnetoru käes ning ta lihtsalt hüüdis kõrvaltoas viibinud Watsonit appi. Lause aga jõudis kõrvaltuppa läbi valmis ehitatud telefonisüsteemi ja oli vastuvõtjast selgesti kosta.

Samal aastal pakkus Bell juhtivale telegraafifirmale Western Union oma patenti 100 000 dollari eest, ent nood põlgasid telefoni ära kui pelga mängukanni. Paar aastat hiljem ütles Western Unioni juht, et kui nad 25 miljoni eest patendi endale saaks, oleks see odav hind. Bell ei müünud.

Aastal 1877 seati üles esimene kodune telefon. Veel aasta hiljem pandi telefonid üles Valges Majas.

Jannsen rääkis kõnetorru

Eestisse jõudis telefon 1877. aasta lõpus, kui Tartus Jaani kiriku juures toimus uue imeseadme demonstratsioon. Esimene eestlane, kes telefoniga rääkis, oli J.V. Jannsen.

Esimesed püsivad telefoniühendused Eestis rajati 1881. aastal, üks neist Port-Kunda ja Kunda mõisa vahele ja teine Viljandi kaupmehe ja töösturi Rosenbergi kontori ja tema järve ääres asuva tellisetehase ning veski vahele.

Lõpetuseks - mis pealkirjas sisalduvat "ahoid" puudutab, siis see oli Belli eelistatud kõnealustussõna. Käibele läks aga teise kuulsa leiduri Thomas Alva Edisoni "halloo."