Pöördepunktiks sai Las Navas de Tolosa lahing, vahendab ajakiri Imeline Ajalugu.

1212. aasta varasuvel kogunes Toledosse suur ristisõdijate armee eesmärgiga anda moslemitest almohaadide dünastiale surmahoop.

Vägi, mida juhtisid ühiselt Kastiilia kuningas Alfonso VIII, Navarra kuningas Sancho VII ja Aragoni kuningas Pedro II, lahkus linnast 20. juunil ja võttis suuna lõunasse.

Linna oli saabunud ka tuhandeid Prantsuse sõdureid, kes otsustasid aga pärast kohalikega tekkinud tüli ristisõjast loobuda ja kodumaale naasta.

Kolme kuninga armee kohtus kaliif Muhammad al-Nasiri tunduvalt suurema väega Las Navas de Tolosa lähistel (tänapäeva Lõuna-Hispaanias). Al-Nasir eeldas, et kristlased peavad tema väe ründamiseks läbima kitsa ja tugevasti kindlustaud mäekuru ning tundis end seega võrdlemisi kindlalt.

Kuid üks kohalik lambakarjus, Martin Alhaja, juhatas kristlased salateele, mis tõi nad 16. juuli hommikuks moslemite laagri lähistele.

Üllatusrünnakuga alanud lahing lõppes kristlaste täieliku võiduga. Legend räägib, et hetkel, mil ründajate tsenter hakkas järgi andma, saatis kuningas Alfonso VIII lahingusse seni reservis hoitud ratsaväe, innustades kristlasi edasi tungima.

Esimesena kaliifi telgini jõudnud navarralased avastasid, et al-Nasir on põgenenud, jättes maha oma purustatud armee ja suure sõjasaagi.

Lahingus osalenud armeede täpset suurust on raske hinnata. Tagasihoidlikumad kõnelejad pakuvad kristlaste ühisväe suuruseks 15 kuni 20 000 sõdurit ja moslemite omaks ligikaudu 30 000. Teised allikad räägivad aga 100 000 langenud maurist kristlaste 2000 vastu.

Las Navas de Tolosa lahing oli rekonkista (araablaste väljatõrjumine Hispaaniast ‒ toim.) pöördepunkt. Järgnevad aastakümned tõid kaasa kristlaste kiire edasitungi Pürenee poolsaarel.

Kastiilia väed tungisid edasi Andaluusias, vallutades 1262. aastaks Córdoba, Jaéni, Sevilla ja Cádizi. Aragoni kuningas hõivas Baleaarid ja Valencia.

Almohaadide riik varises 1269. aastaks kokku ja moslemite kätte jäi Pürenee poolsaarel veel vaid Granada emiraat. Lambakarjus Martin Alhaja sai Kastiilia kuningalt tänutäheks aadlitiitli ja tema üks järeltulija oli hilisem konkistadoor Álvar Núñez Cabeza de Vaca.