Tartu prügilavesi saab praktiliselt joogikõlbulikuks
Vee puhastamiseks on prügila sulgemistöödega seotud Doranova tellinud pöördosmoosi põhimõttel töötava puhasti, mis aitab tagada seadmest läbijuhitava vee kõrge puhastusastme, kõrvaldades ligi 90% saasteainetest.
“Kahtlen, kas keegi prügilast väljajuhitavat vett tõepoolest juua sooviks,” naerab Margus Nõlvak, Doranova Baltic OÜ juhatuse liige. “Tartus vähemalt esialgu puhastatud veega midagi ette ei võeta, kuid mõtteainet tulevikuks on prügilaomanikul küll: näiteks saaks Tartu prügila vett puhastatud kujul edukalt kasutada tööstuses või tootmises. Doranova visioon näeb ette, et tegutsevad prügilad kasutavad puhastatud vett prügiveoautode pesuks.”
Nõlvak lisab, et kuna puhas vesi on maailmas üha suurem defitsiit, muutuvad ka Aardlapalule sarnased lahendused tulevikus järjest päevakohasemateks.
Pöördosmoosil põhinevaid seadmeid kasutatakse juba aastakümneid nii sõjanduses kui ka tsiviilkäibes, et muuta joodavaks soolane merevesi või raskelt saastatud vesi. Puhastusmeetodi efektiivsust reovee töötlemisel on kiitnud ka Tallinna Tehnikaülikooli teadlased.
Eelmisel aastal ilmunud prügilavee uuringus võrdlesid nad juba ühe Eestis kasutusel oleva sarnase seadme töödeldud vee analüüside tulemusi puhastamata ja biopuhastatud nõrgveega. Viimastes oli toksiliste ainete sisaldus tuhandeid kordi kõrgem.
Tartu linnavalitsuse keskkonnateenistuse juhataja Ülle Maueri sõnade kohaselt on linna huvides tagada prügila sulgemine vastavuses kõigi ELi prügiladirektiividest tulenevate nõuetega. „Prügila vee puhastamiseks on kaua otsitud lahendust, nüürd on pöördosmoosi tehnoloogia näol leitud variant, mis võimaldab seda teha ümberkaudsete elanike jaoks võimalikult loodust säästval viisil,“ ütles Mauer.
Doranova on alates käesoleva aasta aprillist tegelenud Aardlapalu prügilas biogaasi kogumiseks vajaliku torustiku ehitusega. See on üheks osaks prügila suuremahulistest sulgemistöödest, mida teostavad peatöövõtjana ASid Merko Ehitus ja Merko Infra. Aardlapalu prügila sulgemistööde projekti kogumaksumuseks on ca 6,5 miljonit eurot, töid rahastatakse EL Ühtekuuluvusfondist.
