Ülesöömise põhjused on lihtsad. Pidulauas tehakse kõhule liiga, kuna on võimalik suurtes kogustes ja kiiresti taldrikule ning hiljem suhu tõsta mitmesugust ahvatlevat toidukraami.

Evolutsioonilistel põhjustel peibutab meid ennekõike kaloririkas küpsetatud, rasvane või magus toit. Sellise toidu eelistamine on inimesele ja tema eellastele taganud kõrgema kohasuse ehk võimaldanud neil saada teistsuguse toitumiseelistusega liigikaaslastest rohkem, samuti kaloririkka toidueelistusega, järglasi.

Paraku koormavad rammusad palad seedesüsteemi. Täiskõhutunde tekkimine on keeruline protsess: mao venides jõuavad ajju vastavad signaalid nii neuroloogilisi teid pidi kui hormoonide vahendusel, kuni ühel hetkel teeb aju otsuse, et kõht on täis.

Selle otsuseni kulub märkimisväärne hulk aega – oma 20 minutit. On selge, et sellise aja jooksul jõuab kõhule päris kõvasti liiga teha, kui ärritajad maitsva toidu näol on pidevalt käeulatuses.

Seega, ei oska pühadeaegse ülesöömise vältimise kohta teha muud kui korrata juba ammu teadaolevat: süüa aeglaselt ja vahepeal laua äärest eemale liikuda.

Ka haarav arutelu lauakaaslasega pigem vähendab võimekust toitu manustada ja seeläbi võimaldab ehk veidigi kõhtu säästa.

Kõige efektiivsem oleks muidugi lauale pandavate roogade koguste piiramine ja nende väiksem atraktiivsus sööjate jaoks, aga endast lugupidava lauakatja jaoks need vist väga vastuvõetavad nõuanded ei ole.