Zappos: Firma lasi kõik ülemused lahti, kuid töötajad pole ikka rahul

USA netipood Zappos üritab juurutada uut moodi töökultuuri - ülemusi pole ja kõik töötajad on võrdsed. Kuidas selline asi üldse võimalik on, uuris ajaleht Helsingin Sanomat. Tundub, et töölisdemokraatia ei anna alati selliseid tulemusi kui loodetud.

Zappose rajajaks oli juba 1999. aastal Nick Swinmurn, kes küll 2006. aastal firmast lahkus ja kolm aastat hiljem müüdi ettevõte Amazonile. Seevastu on Zappos tõusnud maailma juhtivaks kingapoeks veebis, millel on enam kui 1500 töötajat ja käive ületab parimatel aastatel kaks miljardit dollarit.

Kaks aastat tagasi koliti peakorter Las Vegasesse. Zappos teatas toona ka uue juhtimisstruktuuri kasutuselevõtust, kus otsuseid ei langeta ülemused, vaid neid tehakse kollektiivselt, paraku oli firma eelmisel nädalal sunnitud nentima, et 210 töötajat on selle reformi järel protestiks töö maha pannud.

Protesti põhjuseks on ilmselt see, et firma omapärane juht Tony Hsieh, päritolult taivanlane, on võtnud endale justkui misjonäriliku juhtimisstiili ja kord, mida ta firmas juurutada püüab, on nn holakraatia (holacracy). Selle töötas tema soovil välja üks konsultatsioonifirma, peamiselt programmeerijate ideede alusel, kes arvavad, et uus juhtimisstiil peaks esindama kaasaja IT-kommete edasiarendust.

Kriitikud nimetavad seda korda kultuslikuks, ning ei tasu imeks panna kui mujalgi maailmas seda katsetada üritatakse.

Uut sorti tööstiil Zapposes koosneb rollimängudest, töötajad täidavad erinevaid ülesandeid, moodustavad töörühmi, millel on olemas omad eestvedajad, aga kuna töötajad osalevad mitmes rühmas korraga, võivad nad kõik ennast ülemustena tunda. Ja töö peaks seega sujuma vabatahtlikult edukalt.

Muud struktuuri seega ei olekski, ei ülemusi, ei alluvaid, ei osakondi, ei bürokraatiat (huvitav kuidas maksuamet sellesse suhtub?), on vaid töörühmad, mis tekivad ja kaovad sedamööda kuidas vaja on. Nad saavad tellimusi, aga otsustavad isekeskis, kuidas neid kõige paremini täita.

Kõlab demokraatlikult? Jah.

Kõlab segaselt? Kindlasti.

Nimelt reguleerib uus kord töötajate käitumist isegi rangemalt kui senine. Kõik peavad saama koosolekutel sõna, kuid samas igasugune asjasse puutumatu jutt on kategooriliselt keelatud. Töörühmade koosolekud on avalikud, ehk ka kõik teised töölised võivad sel ajal muud ülesanded kõrvale jättes nendes toimuvat jälgida. Kõrgeim juhtkond, ehk Tony Hsieh, on küll vormiliselt olemas, aga sekkub all toimuvasse võimalikult vähe.

Vähemalt seni, kuni kogu süsteem kokku pole kukkunud. Samas on Hsieh üks jälgitumaid isikud Twitteris, 2,78 miljoni järgijaga. Ostjaist 75 protsenti on nende poes juba püsikliendid. Maine on firmal hea.

Töötajate omaalgatuse soosimine on muidugi tänapäeva moesõna, näiteks Google on andnud töötajaile 20 protsenti tööajast isiklikele projektidele. "Rumalad ülemused" ei saa alluvate loomevõimet seega kammitseda. Juhtimisotsused tehakse juba töölevõtmisel, leides võimalikult häid ja koostöövõimelisi inimesi.

Kuid Zapposest lahkunud töötajad kritiseerivad ka, et uued töörühmad võivad jääda hoopis juhitamatult triivima. Tähtaegadest ei peeta enam kinni, vastutus on kadunud, firma kõrgeim juhtkond on aga sunnitud oma uut korda kaitsma ja kaotanud paindlikkuse.

Ja seega kõlabki uue juhtimisstruktuuri kohta pigem termin "hullumeelne," kui sõna "edukas." Aga eks aeg näitab paremini.