Meie planeet on jõudmas uude ajastikku, mille nimeks on pakutud antropotseen. Uue ajastiku nimi lähtub sellest, et inimtegevus on planeedi geoloogiat ja ökosüsteeme väga laialdaselt ja tagasipööramatult muutnud. Antropotseeni maailma atmosfääri koostis on meie kätetöö vili, nagu oleme jätnud oma sügava jälje ka maapinnale, meredele ja metsadele. Ja lisaks on antropotseeni maailmale omane see, et siin on palju vähem metsloomi. Teadlaste sõnul kahanes elusloodus sarnase hooga viimati 65 miljonit aastat tagasi, kui planeedilt kadusid saurused.

WWFi ja Londoni zooloogiaühingu värske raport teatab, et aastaks 2020 väheneb kalade, lindude, imetajate, kahepaiksete ja roomajate hulk võrreldes aastaga 1970 67 protsenti. Vahemikul 1970-2012 oli kahanemine juba 58 protsenti. Tegemist on väga tõsise uuringuga, muuhulgas vaadeldi 14 200 erinevat selgroogsete populatsiooni 3700 liigist üle maailma. Tegu on ühe kõige laiapõhjalisema uuringuga meie planeedi tervise kohta, mis eales valminud.

Hoogsa eluslooduse kahanemise peamiseks põhjuseks on elupaikade kadumine. Suur osa neist on hävimas läbi jätkusuutmatu põllumajandustegevuse, tööstuste, metsalangetuse, kaevandamise, energiatootmise ja kommertsialiseerumise. Lisaks veel küttimine, saastamine, kliimamuutus, võõrliigid ja piirkondade üleekspluateerimine.

Raport ütleb, et järgmine suurim väljakutse meile kõigile seisneb toidutootmises. Elanikkond kasvab kiirelt ja üritab hakkama saada planeedil, mis on juba tänu meile endaga hakkama saamisega raskustes.

Kuid kõik pole veel kadunud, ütleb WWF. "Tegu on arvukuse kahanemise, mitte väljasuremistega," põhjendab Londoni zooloogiaühingu teadusdirektor Ken Norris. Viimaste kuude sisse jäävad positiivsete arengutena näiteks 195 riigi vahel sõlmitud Pariisi kliimakokkulepe ja Washingtoni konventsioonis osalejate tippkohtumine, mille raames tõsteti haide, raide, sipelgaõgijate ja paljude teiste liikide kaitsetaset. Kui samal suunal jätkata, on meie kõigi tulevik palju lootusrikkam.