Washingtoni rahvuspargist tuli enamik mägikitsi ära lennutada. Neile hakkas liialt mekkima matkajate uriin

 (14)

Kentsakas probleem: mägikitsed hakkasid USA-s Washingtoni rahvuspargis matkajaid tülitama, et nende uriini noolida.

Washingtoni osariigis Olympicu poolsaare rahvuspargis muutusid mägikitsed nii suureks nuhtluseks, et sealsed ametivõimud asusid loomi rahvusparkide ameti ja metsandusteenistuse toel õhu kaudu evakueerima.

Milles siis seisneb sõraliste süü? Neile hakkas hirmsal kombel maitsema inimeste uriin.

Rahvuspark pole mägikitsede looduslik eluala, kuid elanud on nad seal juba peaaegu sajandi. Salk kütte tõi Alaskalt ja Kanadast Briti Columbia provintsist 1920. aastatel parki elama tosina kitse, kes paljunesid kiiresti — 1980. aastateks elas rahvuspargis mitu tuhat isendit.

Pargiteenistus on üritanud kitsede populatsiooni juba aastakümneid kahandada, kuid praegu on nende arvukus tõusuteel. Hinnangute järgi elas Olympicu rahvuspargis veel hiljuti umbes 700 kitse.

Ametnike väitel on invasiivsed võõrkitsed maiad kohalikele kaitsealustele taimedele ja kahjustavad piirkonna ainulaadset ökosüsteemi.

Samuti teevad loomad palju tüli külastajaile. Mõnedel neist on kombeks inimestele matkaradadel liiga lähedale tulla, ning osa neist on agressiivsed ja neid on raske minema peletada. 2010. aastal hukkus rahvuspargis isegi üks õnnetu matkaja, kelle kits surnuks puskis.

Kitsede inimlembusel on mõnevõrra tülgastav selgitus — erinevalt mägikitsede traditsioonilistest elualadest ei leidu Olympicu poolsaarel looduslikke soolavarusid, ilma milleta kitsed kaua elus ei püsi.

Seotud lood:

Selle asemel peavad nad otsima alternatiivseid soola-allikaid — nagu inimeste kusi ja higi. Mõnedes pargi piirkondades ilmuvad kitsed nagu maa alt välja otsekohe, kui keegi matkaseltskonnast eraldub, et põõsasse häda tegema minna.

Rahvuspargi ametnikud kolivad võimalikult palju kitsi Põhja-Kaskaadide mäestiku rahvusparki, kuna sealne hääbuv kitsede populatsioon nõuab täiendamist.

Rohkem kui 600 kitse on kavas kinni püüda, uinutava süstiga rahustada ja õhu kaudu pargist minema toimetada.

Algatuse käigus lastakse kitsed loomaarstidel läbi vaadata, varustatakse GPS-kaelavõrudega ja viiakse Mount Bakeri-Snoqualmie’ metsakaitsealale, kus nad loodetavasti leiavad suupärasemaid viise soola hankimiseks kui matkajate väljaheidete lakkumine.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare