Von Kármáni pilvebaleriinid: NASA pildistas orbiidilt imetabaseid pilvespiraale

 (3)

 NASA Earth Observatory
NASA Earth Observatory

Atlandi ookeani lõunaosa kohal tehtud satelliitülesvõte kujutab tuulte pööriselise liikumise tõttu tekkinud suhkruvati-laadseid spiraale.

Taoliseid spiraale nimetatakse aukartustäratava satelliitfoto avaldanud NASA Maa-observatooriumi osutusel von Kármáni keeristeks (ingl von Kármán vortex). Keerispilvede tekkimise mehhanism on suhteliselt lihtne. Selleks peab täpselt õigel kiirusel liikuv tuul puhuma vastu nüri objekti, milleks antud juhul on Trsitan da Cunha saar, ning jagunema kaheks vooluks, mis keerlevad vastassuundades. Õhupöörised voolivad atmosfäärilise veeauru spiraalseteks joonteks.

NASA Earth Observatory

NASA tehiskaaslane Landsat 8 tegi selle (lisatud värvidega) ülesvõtte 2017. aasta 25. juunil orbitaal-geokaameraga OLI (Operational Land Imager). Erksinine kommivärvus lisati kujutise töötlemise käigus pilvedele selleks, et pildil pilvi ja merepinda paremini eristada.

Seotud lood:

Kuu aega varem tabas tehiskaaslane Suomi NPP samasuguse vaatepildi hoopis teises paigas. NASA Maa-observatooriumi avaldatud teine foto kujutab von Kármáni keeriseid nende loomulikes värvides. 24. mail tehtud ülesvõttel eemalduvad keerised Guadalupe saarest Mehhiko Baja California osariigi ranniku lähistel.

Loe veel

Maalilisuse taotlusega satelliitfotodel võib pööriseid kohata sageli. 2016. aasta mais tehtud ülesvõttel on näha India ookeanis asuva Heardi saare Mawson Peaki vulkaani tipu tekitatud pilvespiraalid. 2012. aastal ilmusid keerised Atlandi ookeani lõunaosas asuva vulkaanilise Saint Helena saare taha. Samal aastal ilmutas nähtus end ka Guadalupe saare juures, seekord koos topelt-vikerkaarega.

Õhuvoolude ja maapinnavormide koostöös sünnib sageli tähelepanuväärseid pilvemassiive. Rannikutel puhuvad tuuled võivad tekitada madalaid torukujulisi pilvi, mida nimetatakse pöörlevateks pilvevallideks (ingl roll cloud), mis seonduvad peaaegu alati äikesetormi-tekkeliste laskuvate õhuvooludega maismaa kohal. Mõned tuulesüsteemid tekitavad saarte tuulealustele külgedele mitte spiraale, vaid viirge. Need nn „gravitatsioonilained“ näevad välja nagu säbarlainetus taevalaotuses.

Tristan da Cunha on teadaolevalt maismaast kõige kaugemal asuv inimasustusega saar. („Asustus“ on siinkohal suhteline termin, kuna saart peab koduks vähem kui 300 inimest.) Tristan da Cunhast 2430 kilomeetri kaugusele jääv teine keeriseid tekitav saar Saint Helena on sellele kõige lähemal paiknev maismaatükk. Saarele lähim mandriline piirkond on Aafrika lõunarannik 2816 kilomeetri kaugusel.

Tristan da Cunha pilved. NASA Earth Observatory

Artikli algupärand ilmus veebiajakirjas Live Science.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised