Elevantlaste levik oli toimunud juba miljoneid aastaid tagasi ja elevantide ja mammutite võimutsemise ajastu jääb kuskile ajavahemikku 12 kuni 1,6 miljonit aastat enne meid.

Ja seni oli põhjust arvata, et inimesed ja elevantlased Ameerika kontinentidel kunagi kokku ei saanudki puutuda, kui just mõni iidse elevandi skelett kellelegi ette ei jäänud. Niinimetatud Beringi maaühendus Aasia ja Põhja-Ameerika vahel eksisteeris viimati umbes 15 500 aastat tagasi ja ühed viimased, kes selle kaudu "uude maailma" rändasid, olid teadaolevalt just inimesed, ehk kuskil 20 000 aasta eest.

Mehhiko arheoloogid komistasid nüüd aga u 13 400 aastat tagasi, kõrvalises kohas, sümboolse nimega El Fin del Mundo (maailma lõpp), eksisteerinud Clovise kultuuri asulakohta kaevates selgelt kahele gomphothere-nimelise looma luustikule, loomi oli tapetud odadega. Tuleb välja, et selle kiviaegse kultuuri esindajad, keda on süüdistatud ka mammutite väljasuremiseni viinud sündmustes, on püüdnud ja nahka pistnud ka Ameerikas elanud elevantlasi.

Mujalt, Euraasiast ja Aafrikast olid muud elevanditaolised loomad tänapäevaste elevantide teelt kadunud järk-järgult juba viis miljonit aastat tagasi, kuid Ameerikas said nad rahus edasi areneda. Stegomastodonide luid on leitud isegi Tšiilis, Lõuna-Ameerikasse rändamine sai võimalikuks alles kahe mandri ühinemisel kuskil kolm miljonit aastat tagasi.

Stegomastodoni luustik Smithsoniani muuseumis.

Viimaste gomphotherlaste liikide väljasuremise aega Ameerika maailmajaos tuleb nüüd ilmselt nihutada Cuvieroniuse puhul aega 9100 aastat tagasi, stegomastodonide puhul aga ehk alles 6000 aastat tagasi. Ja seega aega, mil regioonis küttisid juba inimesed.

Mammuteid elas viimati veel 3600 aastat tagasi Wrangeli saarel. Ameerikas surid mammutid välja juba 10 000, nende lähisugulased ameerika mastodonid 11 000 aastat tagasi, niipalju kui me seni teame. Gomphothere'id olid väiksemad kui mammutid, tänapäeva elevantide suurused, kuigi koljuehitus andis neile selgelt teistsuguse näokuju.