VIDEOD: Kui põletavalt kuum laavavool hävitab kõik oma teelt

Selle videoloo sissejuhatuseks esitatud pildi kohta peab küll soovitama seda mitte "kodus järele proovida," igatahes peab jätma endale taandumistee, et mitte lõksu jääda. Laavavooluga kaasnev 600 kuni 1100-kraadine temperatuur jätaks laavavoolu kukkunud inimesest kiiresti vaid tuha järele.

Siinne video paistab olevat võetud linti Hawaii saartel, mis mitte lihtsalt ei asu vulkaanide otsas, vaid koosnevadki aktiivsetest vulkaanidest ja elu nendel on võimalik vaid seetõttu, et laavavoolud on küll pidevad, aga siiski ka üsna etteaimatavad. On asulaid, mis juba ehitatud 19. sajandi laavavoolude peale, aga hiljuti pursanud või siiani purskavate vulkaanide lähikonnas on elu siiski võimatu.

Laavavoolu kiirus sõltub peamiselt neljast asjaolust:

• 1. Laava tüüp ja viskoossus
• 2. Pinna järskus ehk kaldenurk
• 3. Kas laava voolab laia rindena või piiratud kanalis
• 4. Sõltuvalt sellest kui palju laavat vulkaan ise välja pumpab

Basaltlaava voolab tavaliselt vulkaani kraatrist kümnete kilomeetrite kaugusele, kiirusega enamasti kuni 10 km/h, vahel isegi kiirusega 30 km/h, ehk inimene peaks siiski olema võimeline laavavoolul eest ära jooksma.

Inimesed hukkuvad vulkaanipursete ajal tavaliselt hoopis seetõttu, et nad jäävad mitme laavavoolu vahele lõksu, või kaotavad teadvuse vallanduvate mürkgaaside sissehingamisel.

Ja basalt on ka kõige kõrgema temperatuuri saavutav mass, mis vulkaanist välja voolab, 1100 kuni 1170 kraadi Celsiuse järgi, vahendab USA geoloogiateenistus USGS. Teised materjalid, mis vulkaanist sulanuna välja voolavad, nii kõrget temperatuuri ei saavuta, kohati on laava temperatuuriks ka vaid 600 kraadi Celsiuse järgi.

Kõrge temperatuur tagab igatahes selle, et peaaegu kõik orgaaniline mis laava sisse ja ette jääb, põleb tuhaks. Võrdluseks, tavalises küttekoldes saavutab puidu põlemine 700 kuni 800 kraadi.