Nagu Climate Home News kirjutab, jäi tankeri teele küll palju jääd, ent selle läbimisel ei vajanud Eduard Toll jäälõhkuja abi. Varem pole ükski kaubalaev talvistes oludes niisuguse sõiduga hakkama saanud.

Esimest korda suutis tanker jäälõhkuja abita Põhja-meretee ehk Kirdeväila läbida eelmise aasta augustis. Forte kirjutas siis, et selleks laevaks oli samuti veeldatud looduslikku gaasi vedanud Christophe de Margerie. Ent praegune reis oli märkimisväärsem, kuna see toimus talvel.

Tavaliselt jõuab arktilise jää ulatuse maksimum veebruari ja aprilli vahel. NASA toel tegutseva USA riikliku lume- ja jääinfokeskuse teatel on arktilise jää ulatus alates 1979. aastast langenud umbes 2,8 protsendi võrra iga kümne aasta jooksul.

Arktilise jää kahanemisel on otsene seos antropogeense ehk inimeste põhjustatud kliimamuutusega. Ehkki siin-seal võib olla kohalikke varieeruvusi, on üleüldine trend krüosfääri kahanemise suunas ja tõenäoliselt pole meie planeedil inimtsivilisatsiooni algusest alates eales nii vähe merejääd olnud kui praegu.

Seetõttu võib arvata, et arktiline meretee muutub kaubavahetuses järjest olulisemaks ning Eduard Toll ei jää sugugi viimaseks laevaks, mis jäälõhkuja abita talvel Euraasiast põhja poolt möödub.