Vast kõige enam on kõrbepallid tuntust kogunud tänu vesternitele, kus need teinekord üle mõne kauge Metsiku Lääne linnakese tühja peatänava veerevad.

Kõrbepall tekib, kui taim sureb ja ära kuivab. Mõnikord koosneb pall tervest taimest, mis on juure kohalt ära murdunud, teinekord võib see koosneda näiteks ainult õisikust. Kõrbepall tekib umbes kümne erineva liigi taimedest. See tekib sellistes paikades, kus on kuiv kliima, puhub tugev tuul ja saab pikka aega takistamatult veereda - nii saab kera rahulikult moodustuda. Taim ise veeremisest mingit kasu ei saa ja üldiselt ei levita ükski liik niimoodi ka oma seemneid.

Ka keskkonnale ei mõju kõrbepallid hästi, kuna põhjustavad erosiooni. Need võivad oma liikumisega ka pinnast kuivatada, mistõttu surevad kultuurtaimed.

Inimeste seisukohast on pallid samuti paras nuhtlus, sest üldiselt kipuvad need tuulest tõugatuna sinna veerema, kus neid ei oodata ja kui neid väga palju on, võivad majad lausa nende alla mattuda. Aastal 1989 juhtus nii Lõuna-Dakotas Mobridge`i linnas, kui majadele veeres neid kokku 30 tonni ja hooned tuli masinate abil pallidest vabastada.

Nüüd tabas sama saatus Californias asuvat Victorville`i linna. Palle veeres sinna eelmise nädala alguses nii palju, et mõne hoone puhul ulatusid nende virnad lausa teise korruseni. Kokku kuhjusid need tervelt 150 maja äärde. Egas muud, kui hangud välja!

Nagu LA Times kirjutab, olid Victorville`i veerenud kõrbepallid korralike mõõtmetega, nende läbimõõt oli meeter või enamgi. Kõrbes puhunud väga tugeva tuule mõjul jõudsid need tänavaile ning blokeerisid nii mõnegi maja- ja garaažiukse.