VIDEO ja FOTOD | Venemaa põhjaalad on hädas nälgivate jääkarude invasiooniga

 (45)
VIDEO ja FOTOD | Venemaa põhjaalad on hädas nälgivate jääkarude invasiooniga
Jääkaru kortermajas uudistamasKuvatõmmis Twitteri videost

Põhja-Jäämeres asuva Novaja Zemlja saarestiku elanikud on hädas jääkarude pealetungiga: näljased jääkarud tungivad linnadesse ja küladesse sealt toitu otsima, vahendab The Washington Post.

Arktilise jää sulamise tõttu üha enam hädas olevate karudega on olukord isegi niivõrd hull, et Arhangelski oblastis on välja kuulutatud eriolukord. Belušja Guba sõjaväelinnakut kimbutab näiteks vähemalt 52 jääkaru. Võimud otsivad probleemile lahendust ning hetkel on teada antud, et paremate võimaluste puudumisel jääkarud lihtsalt tapetakse.

Ametnike sõnul on olukord hull ja uudne kõigi jaoks. "Ma olen Novaja Zemlja piirkonnas elanud alates 1983. aastast, kuid kunagi varem pole ma nii palju jääkarusid näinud," ütles kohaliku omavalitsuse juht Žiganša Musin uudisteagentuurile TASS.

Jääkarud tungisid kontorihoonetesse ning elumajadesse, samuti ründasid nad saarestiku elanikke ning käitusid muidu agressiivselt. "Inimesed kardavad. Nad kardavad kodust lahkuda ning nende igapäevarütm on paigast ära. Vanemad kardavad lapsi kooli ja lasteaeda saata," kirjutasid kohalikud ametnikud pressiteates. Võimude sõnul pole tänavatele saadetud koertepatrullidest ja politseiautodest suurt kasu ning vaja on rakendada karmimaid meetmeid.

Seotud lood:

Jahimehed jääkarude probleemi lahendada ei saa, kuna loomad on Maailma Looduse Fondi (WWF) ohustatud liikide nimekirjas. Rahvusvahelise Looduskaitseühingu hinnangul on maailmas vaid paarkümmend tuhat jääkaru.

Hetkeseisuga austavad Vene võimud looduskaitsjate soovi ning jääkarusid maha ei lase - saarele on kutsutud ekspertide meeskond, kes saareelanikke kaitsma peaks. "Kui nende meetodid aga ei tööta, on loomade arvukuse piiramine aga ainus variant," vahendab TASS. Samas ei täpsustatud, mis meetodeid spetsialistid täpselt karude rahustamiseks kasutavad.

Jääkarude rände põhjuseks on tõenäoliselt merejää sulamine - uuringute hinnangul kahaneb arktilise merejää hulk aastakümne jooksul umbes 13 protsenti. Kuna jääkarud elavad just merejääl, on neil tekkimas puudus sobivatest elukohtadest. Severtsovi Ökoloogia ja Evolutsiooni Instituudi teadlane Ilja Mordvintsev ütles TASSile, et tõenäoliselt liikusid loomad põhja poole, kus jää on paksem ning sattusid oma teel Belušja Gubasse ning peatusid, et jäätmetest toidupoolist otsida.

Prügist aga jääkarud lõplikult toituda ei saa - nende menüü peab olema rasvarikas, vastasel juhul hakkavad nende võimed kannatama, näiteks muutuvad emased karud vähem viljakaks. Nii ongi jääkarude toidulaual valdavalt rasvarikas kala, hülged ja teised rasvarikkad olendid. Loodetavasti liiguvad loomad juba varsti põhjapoole edasi ning leiavad sobivat toidupoolist.