VIDEO | Ilmselt maailma vanim tulekahju: 101 aastat ja ikka põleb! Kustutada paraku ei saa

 (29)

Jharia söemaardla Indias on järjepanu põlenud rohkem kui 100 aastat ega ilmuta vaibumise märke.

Üks India suuremaid söereserve, Jharia söemaardla, on teadaolevalt ka üks pikaajalisemaid tulekahjusid maailma ajaloos. Piirkonnas on tuli miilanud nüüdseks juba rohkem kui sada aastat.

Söekaevandamine 260 ruutkilomeetrise pindalaga maardlas algas 19. sajandi lõpul, kui India oli veel Ühendkuningriigi asumaa.

Esimene tulekahju väljus sealsetes kaevandustes kontrolli alt 1916. aastal. Kuna taolised tulekahjud puhkesid sageli sügaval maa all, jäeti tulekolded lõõmama lootuses, et viimaks kustuvad need iseenesest.

1973. aastal alustas riigiettevõtte Coal India tütarettevõte Bharat Coking Coal Ltd. (BCCL) samas maardlas söe laialdast pealmaakaevandamist, mis võimaldas sütt ekstraktida kiiremini ja odavamalt. Just sel ajal võttis tuli maardlas tõeliselt võimust, tuues kaasa katastroofilisi tagajärgi.

Kui hapnik kaevandusšahtidesse pääses, lõid miilavad söed taas lõkkele, tekitades koguni kuni 20 meetri kõrguseid leeke. Mitmed tulekolded süttisid iseeneslikult, kui kaevandatud söes sisalduvad mineraalid oksüdeerusid, kuid olukord halvenes drastiliselt pärast seda, kui söemaak pealmaakaevandamise käigus hapnikuga kokku puutus.

Foto: Wikimedia Commons / TripoStories-AB
Seotud lood:

Ekspertide hinnangul on tules nüüdseks hävinud rohkem kui 37 miljonit tonni sütt. Pealeselle on tulekahjud muutnud kättesaamatuks veel 1,4 miljardit tonni toorsütt.

Hoolimata sellest — ja leekidega koos atmosfääri paisatavast süsinikust — kavatseb India valitsus kaevandamist piirkonnas veelgi hoogustada.

Maardla lähedal asuva Bhulan Bararee küla elanike elu on samal ajal põrgulikult troostitu.

„Maapind on kohati nii tuline, et selle peal ei saa isegi jalanõudega käia. Peaaegu kõik siinsed elanikud on haiged.

Võimuesindajad nõuavad, et külaelanikud lahkuksid kodudest ja koliksid mujale. Paljud aga jäävad paigale, kuna kardavad elatist kaotada,“ selgitas kohalik elanik Mohammad Nasim Ansari.

Söe põlemisel paiskuvad õhku toksilised gaasid ja osakesed, mis teevad hingamise ohtlikuks. Maa-alused põlengud on tekitanud ka ohtralt pirakaid neeluauke, milles aastate jooksul on elu kaotanud hulk inimesi.

Loe veel

Paraku on Jharia maardlatulekahju vaid üks tuhandetest samasugustest, mis lõkendavad kõigil mandritel peale Antarktika. Söetulekahjud on kulukas ja ohtlik nähtus, mis mõjutab veel üsna hiljuti läänemaailma kiire majandusarengu aluseks olnud looduslikku kütuseallikat.

Nende tulekahjude tekitatud süsinikuemissioonide hulka on peaaegu võimatu täpselt välja arvutada, kuna leegitsevad tulekolded käituvad ennustamatult, tõmbudes mõnikord tagasi, teisal aga järsku ägenedes.

Samuti on neid keeruline ohjeldada või kustutada, ehkki mõned meetodid nagu liiva kallamine leekidele või kaevandusekäikude täitmine inertse gaasiga võivad tulekahjude ulatust pisteliselt piirata. Sellised meetmed on aga suhteliselt nappide tulemuste juures väga kulukad.

Eksperdid kahtlustavad, et söetulekahjusid polegi võimalik täielikult kustutada seni, kuni neil põlemiseks materjali jätkub.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare