VIDEO | Gröönimaa läänerannikut juunis tabanud megatsunami võis kaudselt põhjustada sulav arktiline jää

 (3)

Üks võimsamaid registreeritud megatsunamisid ajaloos oli tipphetkel 100 meetri kõrgune, see tabas Gröönimaa läänerannikul asuvat Karrati fjordi 17. juunil. 20 km kaugusel asuv Nuugaatsiaqi asula sai tõsiselt kannatada ja neli inimest hukkus. Mis aga hiidlaine põhjustas?

VIDEO: National Geographic.

Kui tavaline tsunami tekib merepõhjas toimuva maavärina tagajärjel, siis megatsunami puhul on hiidlaine tekitajaks ootamatult vette kukkuv väga suur kogus materjali.

Nii oli näiteks läbi aegade suurima, 1958. aastal Alaskas Lituya lahes toimunud megatsunami põhjustajaks see, kui maavärina tulemusena tekkis maalihe, mistõttu 30 miljonit kuupmeetrit pinnast ja kaljusid mäenõlvalt lahte kukkus. Pealtnägijate sõnul oli tulemuseks hinnanguliselt umbes 30 meetri kõrgune laine, mis pühkis lahe kaldal metsa maha 525 meetri kõrguseni.

Ka Gröönimaa megatsunami põhjustajaks oli maalihe ja selle tulemusena kilomeetri kõrguselt fjordivette langenud tohutu hulk pinnast, aga enne maalihet ei näidanud mõõteaparaadid mingit maavärinat. Täpsemalt - seismograafid küll registreerisid 4,1-pallise "sündmuse", aga nagu täpsemal vaatlusel selgus, polnud see mitte maavärin, vaid maalihe ise.

Kui aga maavärinat polnud, siis mis maalihke põhjustas? On võimalik, ütlevad teadlased nüüd, et voolav sulavesi vabastas kividest ja jääst koosneva kilomeetri pikkuse ja kolmesaja meetri laiuse pinnasemassiivi, mis fjordi kukkus ja hiidlaine tekitas. Sulavesi omakorda on otseselt seotud üha soojemate ja soojemate suvedega, nendib IFLScience. Kas see tähendab, et megatsunamis võib süüdistada kliima soojenemist? Võimalik.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised