Kui austraallane Steve Plain esmaspäeval Džomolungma otsa jõudis, purustas ta nn seitsme tipu vallutamise kiirusekordi. See tähendab, et ta jõudis seni kõige lühema aja ehk 117 päevaga ronida kuue mandri kõrgeimate mägede otsa (Euroopat ja Aasiat arvestatakse eraldi, sestap on ka tippe seitse).

Xia Boyust sai aga samal päeval teine alpinist ajaloos, kel on küll mõlemad jalad amputeeritud, ent kes on sellest hoolimata maailma kõrgeima mäetipu otsa jõudnud. Ta oli sealjuures esimene jalutu, kes ronis mäe otsa Nepaali poolelt.

Boyu üritas esimest korda mäge vallutada aastal 1975, ent tema ja ta tiim pidid vaid 200 meetrit enne tippu jõudmist tagasi pöörduma, kuna nad jäid lumetormi kätte. Tollal 26-aastane mees andis oma magamiskoti haigele kaaslasele, mistõttu ta enda jalalabad ära külmusid ja amputeeriti.

Üheksakümnendail amputeeriti mehe jalad pealtpoolt põlve pärast seda, kui ta lümfivähki haigestus. Ent lootust "maailma katusele" tõusta Boyu siiski ei kaotanud.

Proteesidel proovis Xia Boyu mäe otsa ronida juba varemgi - aastail 2014, 2015 ja 2016, ent need katsed ebaõnnestusid (viimane vaid 100 meetrit enne tippu jõudmist). "Džomolungma otsa ronimine on mu unistus," ütles ta AFP-le eelmisel kuul. "Ma pean selle täide viima. See on isiklik väljakutse, see on mu saatus."

Xia Boyu eelmisel kuul Kathmandus.
Nüüd, viiendal katsel, saigi inspireeriv vägitükk teoks.

Esimest korda jõudsid inimesed Džomolungma ehk Mount Everesti tippu aastal 1953 - need olid uusmeremaalane Edmund Hillary ja šerpa Tenzing Norgay. Tänaseks on sellega hakkama saanud üle 4000 mägironija. Mäetippu tõus on siiski keerukas ettevõtmine ja sajad ronijad on aastate jooksul oma elu retkele jätnud.

Nii Boyut kui Plaini abistasid ronimisel šerpad.