Süvendustööd muudavad vee sogaseks ja võivad tuua ringesse tagasi põhja ladestunud toitaineid. Samas vabanevad ka põhjas olla võivad kahjulikud ained, kirjutab Helsingin Sanomat.

Tööde mõju saab vaid hinnata, sest rahvusvahelist keskonnamõjude uuringut ei ole tehtud. Venemaa ei ole ratifitseerinud Espoo kokkulepet riigipiire ületavate keskkonnamõjude hindamise kohta.

Soome keskkonnavõimudele tulid süvendustööd ja nende suurus – 28 miljonit kuupmeetrit – üllatusena.

„See on siiski potentsiaalselt selline piirkond, kus läbi viidaval nii massiivsel tegevusel võib olla mõju merekeskkonnale ka tegevuspiirkonnast endast väljaspool, nagu vee sogaseks muutumine näitab. Võimalikud kahjulikud ained kanduvad koos tahke materjaliga Soome lahele,“ ütles Soome keskkonnakeskuse (Syke) eriuurija Seppo Knuuttila. „Tegevuspiirkond on pikka aega olnud tugeva reoveekoormuse all ja seal on sadamaid ja dokke. Sellistes piirkondades on kahjulike ainete sisaldus tüüpiliselt kõrge.“

Knuuttila sõnul võib pikka aega sogasena püsiv vesi mõjutada negatiivselt ka kalavarusid ja kalade kudemisalasid.

Süvendustööd algasid 2014. aasta kevadel. Lisaks sadama akvatooriumile süvendatakse kuus kilomeetrit pikk ja 14,4 meetrit sügav laevatee. Süvendamise käigus eemaldatakse merepõhjast 28 miljonit kuupmeetrit savi, liiva ja muda.

Sadamafirma LLC Feniksi tegevjuhi Aleksei Šukletsovi sõnul on projekti kohta lastud teha mitmeid keskkonnauuringuid ning eksperdid on andnud hinnangu mõjudele Soome lahele, kaladele, geoloogiale ja muule keskkonnale. Venemaa keskkonnavõimud on projekti heaks kiitnud.

Süvendustööde suurimat mõju on tunda lähipiirkonnas, kuid osa setetest ja kahjulikest ainetest võib kanduda koos hoovustega üsna kaugele.

„Nüüd on sogast vett satelliidipildil näha enam kui 80 kilomeetri pikkuse ja isegi 30 kilomeetri laiuse laiguna. See vastab sellele, et Helsingis toimuv süvendamine muudaks Soome lahe sogaseks kuni Tallinnani,“ kommenteeris Knuuttila.