Ajakirjas Scientific Reports äsja avaldatud uurimuse kohaselt oli Ötzi rõivaste hulgas nii hirve, veise kui ka pruunkaru nahast esemeid, vahendab Red Orbit. Bolzano Euroopa teaduste akadeemia EURAC uurijad kasutasid Alpides kuni 5300 aastat tagasi valitsenud meestemoe peensuste uurimiseks mitokondrilisest DNA-st kogutud indikaatorite põhist DNA-analüüsi.

Suuremat osa DNA-st säilitatakse rakkude sisemuses kromosoomides, kuid mitokondritel on oma jupp DNA-d. Kogu genoomist moodustab mitokondrite DNA vaid imetillukese protsendi, kuid uurijaile piisas sellest, et tuvastada mitmed Ötzi rõivaesemeteks muudetud loomaliigid.

Millest siis koosneb Jäämehe garderoob?

Jäämehe jalanõud olid näiteks valmistatud veisenahast; selle otsuse kasuks räägib uurijate osutusel asjaolu, et veisenahk on teistest nahkadest vastupidavam. Jalatseid oli soojustatud põhuga. Ötzi musta-valgetriibuline kuub on tehtud lambanahast, mis pidi muude saadaolevate nahkadega võrreldes pakkuma kõige rohkem sooja. Reie- ja säärekatted olid kodustatud kitse nahast, puusa- ja kubemekate aga lambanahast.

Osa Ötzile kuulunud nahkesemetest on valmistatud ka mittekodustatud loomade nahkadest, näiteks nooletupp hirvenahast ja müts karunahast. Mitmesuguste materjalide valimise aluseks paistab olevat kindel eesmärk, kuid peale selle on neid ka parandatud samade materjalidega, mitte lihtsalt esimeste ettejuhtuvatega.
Ötzi riiete jäänused. Foto: South Tyrolean Museum of Archaeology

„Materjalivalik ei ole kaootiline,“ rõhutas uurimuse autor, EURAC-i mikrobioloog Frank Maixner. „See on vägagi korrastatud. Minu hinnangul on selles esindatud mingisugune struktuur, mingi moevool.“

Uurijad avaldasid lootust, et neil õnnestub sama meetodi abil analüüsida muid muumiaga koos avastatud materjale ilma neid mõjutamata või rohkem rikkumata. Samuti loodetakse leida proov, mis ikka veel sisaldab rakutuuma-DNA-d, kuna see võimaldaks jäämehe keha ja tema omanduses olnud asju märksa üksikasjalisemalt molekulaaranalüüsida.

„Meie vahva uuring näitab, kui kaugele me selle nüüdisaegse tehnikaga jõuame,“ märkis Maixner. „Proovi võtmine ei nõua palju materjali ja me leiame selle abil tõeliselt huvitavat informatsiooni. Me ei tohi lihtsalt unustada, et võimalik on veelgi üksikasjalikum uurimine.“

Alpide liustikul tuhandeid aastaid tagasi hukkunud Ötzi oli umbes 165 sentimeetrit pikk, kaalus 50 kilogrammi ja oli umbes 45 aastat vana. Õlas oli tal noolehaav, suri ta ilmselt verekaotuse tõttu. Kuna tal oli kaasas ka nn Mondsee vasest kirves, on põhjust tema surma paigutada nn vaseaega - perioodi kiviaja ja pronksiaja vahel. Nn Mondsee kultuur eksisteeris Alpides ajavahemikus 3800 kuni 2800 e.m.a.