Organisatsioon teatas ka, et kõige kauakestvamaks kinnitatud välgulahenduseks oli Prantsusmaal 2012. aasta 30. augustil Provence-Alpes-Côte d’Azur’is sähvatanud 7,74 sekundi pikkune välk.

Tänavune aruanne on esimene kord, mil välgulöögid WMO maailma ilmastiku- ja kliimaäärmuste arhiivi lisati. Too arhiiv on seni dokumenteerinud kuuma- ja külmarekordeid, nagu ka rekordilisi tuulekiiruseid, sademete hulki ja muid kliimanähtuseid.

WMO osutusel on arengud välkude registreerimise tehnika vallas teinud võimalikuks uute äärmuste jäädvustamise, tänu millele saab organisatsioon nüüdsest arhiveerida andmeid ka rekordiliste välkude kohta.

WMO vastavasse uurimiskomiteesse hõlmati välgu- ja kliimaeksperte Ameerika Ühendriikidest, Prantsusmaalt, Austraaliast, Hispaaniast, Hiinast, Marokost, Argentinast ja Ühendkuningriigist.

Hindamisprotsessi käigus leppisid komitee liikmed üksmeelselt kokku, et varem kasutatud formaalse definitsiooni „välgulahendus“ (ingl lightning discharge) asemel võetakse kasutusele määratlus „katkematult aset leidev jada elektrilisi protsesse“ ja loobutakse varem täpsustatud ühe sekundi pikkuse intervalli kasutamisest.

Need muudatused olid koostajate osutusel vajalikud seetõttu, et välkude registreerimise ja analüüsimise tehnika on nüüdseks arenenud määrani, mil välgu-eksperdid suudavad tuvastada ja seirata üksikuid välgusähvatusi, mille kestus on palju pikem kui üksainus sekund.

Komitee hinnangul demonstreerib nende uute välgu-rekordite kinnitamine suuri edusamme välkude tuvastamise ja mõõtmise tehnikas, pakkudes täiendavat kinnitust ka murele, et välgud võivad läbida väga pikki vahemaid, mistõttu välgutabamuse oht jääb püsima ka äikesetormist väga kaugel eemal.