Puu otsas elav vika ei näe väga meie mõistes roti moodi välja, pigem on ta välimuselt midagi orava ja opossumi vahepealset, kirjutab CNN. Eile ilmus teadusajakirjas Journal of Mammology liigi ülevaade, kuigi vikat leiti nüüd vaid üksainus isend.

Chicago teadlane Tyrone Lavery, kes avaldatud uuringu peaautoriks on, kuulis kohalikelt loomast esimest korda külaskäigul Vangunu saarele aastal 2010 ja naases hiljem korduvalt sinna looma otsima. Ajapikku läks vika leidmine üha keerulisemaks ja muutus lõpuks võidujooksuks ajaga, kuna Vangunul langetati üha rohkem ja rohkem metsa, mis on vika elupaigaks.

Laveryl oli ka paar väikest niidiotsa, millele vikat otsides toetuda. Kui rotti aastal 1992 otsimas käidi, leiti tavalisi pähkleid ja kookospähkleid, millesse olid ümmargused augud näritud, et sisu kätte saada. Lisaks pajatasid rottidest kohalike rahvalaulud ja –jutud. „Paljud Saalomoni saartel elavad närilised on kohalike kultuuris tähtsal kohal,“ ütles Lavery. „Zaira külaelanikel olid vikast täpsed teadmised, mida nad sajaneid olid põlvest põlve edasi andnud.“

Erakordselt kõrgete puudega metsast oli pirakat rotti siiski keeruline, peaaegu võimatu leida. Looma ei nähtud ei valgustitega otsides ega langenud see ka ülesseatud lõksudesse. Lõpuks leiti üksainus rott üle-eelmise aasta lõpus tänu sellele, et saarel tegutsev metsandusettevõte langetas ühe puu, mille otsas vika parasjagu juhuslikult oli. Kui puu maha langes, sai vika viga ja suri natuke hiljem.

Liiki sai aga siiski kirjeldada. Nüüd teame, et loomal on oranžikaspruun karvkate, väikesed ümmargused kõrvad, sile saba ja laiad tagajalad, millega on hea okstel kõndida. Vika kaalus kaks kilo ja oli õige pisut alla poole meetri pikk - tavalise rotiga võrreldes korralik hiiglane.

Nüüd on plaanis vika kanda IUCNi ohustatud liikide punasesse nimistusse ja hakata nuputama, kuidas liiki päästa võiks.