Uus tapja: HIV ja malaaria ei põhjustagi Aafrikas enim enneaegseid surmasid

 (37)

Uus tapja: HIV ja malaaria ei põhjustagi Aafrikas enim enneaegseid surmasid
Sahara kõrb.AFP

Kui üldiselt on just need kaks põhjust teravdatult luubi all, kui Aafrikast ja sealsetest terviseprobleemidest räägitakse, siis nüüd oletatakse, et hoopis üks kolmas surmapõhjus on tumeda esikoha endale haaranud. Teadlasterühm leiab, et Mustal Mandril surrakse kõige rohkem hoopis õhusaaste, täpsemalt Sahara kõrbest lenduva peene tolmu tõttu.

Columbia ülikooli juures tegutseva Maa instituudi teadlased eesotsas Susanne Baueriga võtsid kasutusse uue satelliidiandmeil põhineva mudeli. Nad vaatlesid, millised Sahara-aluse Aafrika piirkonnad parasjagu põlesid ja söötsid siis need andmeid teise majanduspõhisesse mudelisse, mis hindas seda, kui mitmeid elusid erinevat tüüpi õhusaaste lühendab.

Loe veel

Sahara-aluses Aafrikas on pärast viljakoristust põllule jäänud põhu põletamine tavaline praktika, nii saadakse odavalt ja kiiresti põld jälle puhtaks. Asja tume külg on see, et põletamisega tekib ka hulganisti suitsu. Kõige murettekitavam nüanss omakorda selle juures on eriti peente osakeste õhus sisalduse tõus. Eriti peened osakesed on need, mille läbimõõt jääb allapoole 2,5 mikronit (PM2,5) ehk need on läbimõõdult umbes punase verelible suurused. Kui neid osakesi õhus liiga palju on, on tulemuseks kopsuvähk, südamerabandus ja paljud muud veresoonkonna ja hingamisaparaadi tõved. Sarnasest probleemist oleme kirjutanud ka India puhul, kus linnaõhk tänu põletatud põhule sügiseti enam üldse läbi ei paista.

Seotud lood:

Bauer ja ta kolleegid analüüsisid lisaks põlevate põldude suitsule-tahmale ka teisi õhus leiduvaid peeni osakesi, nende lähtekohta ja mõju tervisele ning ka need lisati mudelisse.

Üllatuslikult leiti, et kõige suurem osa aafriklasi tapvatest õhusaastajatest polnud inimtekkelised, vaid looduslikku päritolu. Peamine ülipeente osakeste levitaja on hoopis Sahara kõrbetolm, mida tuul üle kogu kontinendi kannab. See (ja teised looduslikud õhusaastajad) on aastas umbes 1,2 miljoni surma eest vastutav. Tööstuse ja linnade heitgaasid on õhusaaste arvestuses kõrbetolmu järel teisel kohal umbes 324 000 surmaga.

AIDS, mis on tapjana palju tuntum, viib enneaegu hauda 760 000 inimest. Ent kui malaaria ja AIDS-i vastu võitlemisega on seotud hulganisti kampaaniaid, siis õhusaastet pole surmava probleemina kuigivõrd tunnustatud. Bauer oletab, et kui ülipeente osakeste mõju tervisele maaviljelustehnikate parandamise, maskide jagamise ja tolmutormidest informeerimise kaudu vähendada õnnestuks, võiks aastas päästa kuni 350 000 inimelu.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised