Rahvusvahelise teadlaste meeskonna väljaandes Proceedings of the National Academy of Sciences avaldatud uuringust selgub, et „Kasvuhoone-Maa” kliima stabiliseerub pikema ajaperioodi jooksul keskmisel 4-5 kraadi kõrgemana, kui olid tööstusajastu eelsed temperatuurid, ning merevee tase kerkib praegusest 10-60 meetrit kõrgemale.

Autorite sõnul on nüüd kiiresti oluline kiirendada tõsiselt üleminekut saastevaba maailmamajanduse suunas.

Kasvuhoonegaaside emissioon inimeste poolt ei ole ainus, mis Maa temperatuuri määrab. Meie uuringus viidatakse sellele, et inimtekkeline ülemaailmne soojenemine kaks kraadi Celsiuse järgi võib esile kutsuda teised Maa süsteemi protsessid, mida sageli kutsutakse „tagasisideks”, mis võivad tekitada edasist soojenemist, isegi kui me lõpetame kasvuhoonegaaside emiteerimise,” ütles uuringu juhtiv autor Will Steffen. „Selle stsenaariumi vältimine nõuab inimtegevuse ümbersuunamist Maa süsteemi ekspluateerimiselt teenimisele.”

Praegu on ülemaailmne keskmine temperatuur vaid üks kraad üle tööstusajastu eelse taseme ja tõuseb kümne aastaga 0,17 kraadi.

Autorid on arvesse võtnud kümmet looduslikku tagasisideprotsessi, mis viivad kiire muutuseni, kui kriitiline piir ületatakse. Need tagasisideprotsessid võivad muutuda „sõbrast”, mis seob süsinikku, „vaenlaseks”, mis emiteerib seda kontrollimatult kuumemasse maailma.

Need tagasisideprotsessid on: igikeltsa sulamine, metaani hüdraatide kadu ookeanipõhjast, süsiniku sidumise nõrgenemine maismaal ja ookeanides, bakteride hapnikutarbimise suurenemine ookeanides, Amazonase vihmametsa kadumine, boreaalse metsa kadumine, põhjapoolkera lumekatte vähenemine, suvise merejää kadumine Arktikas ning merejää vähenemine Antarktikas ja jääkatte kahanemine poolustel.

Uuringu ühe autori Johan Rockströmi sõnul võivad need protsessid toimida nagu kukkuvad doominokivid. Kogu doominokivide rea ümberkukkumise takistamine on väga keeruline või võimatu. Mõned kohad Maal muutuvad elamiskõlbmatuks, kui „Kasvuhoone-Maast” tegelikkus saab.

Potsdami kliimauuringute instituudi direktori Hans Joachim Schellhuberi sõnul ei tea me veel, kas kliimasüsteemi saab ohutult „parkida” kahe kraadi kõrgemale tööstusajastu eelsest tasemest, nagu näeb ette Pariisi kliimakokkulepe, või libiseb see vääramatult kasvuhoonekliima suunas.

Kasvuhoone-Maa vältimise maksimeerimiseks on vaja mitte ainult süsihappegaasi ja teise kasvuhoonegaaside õhku paiskamise vähendamist, vaid ka bioloogiliste süsinikuhoidlate suurendamist/loomist, näiteks metsanduse ja põllumajanduse parema juhtimisega, liikide mitmekesisuse säilitamisega ja tehnoloogiatega, mis eemaldavad süsihappegaasi atmosfäärist ja seovad seda maa alla.

Uuringus rõhutatakse, et neid meetmeid peavad toetama fundamentaalsed ühiskondlikud muutused, mida on vaja „stabiilse Maa” säilitamiseks, kus temperatuurid on umbes kaks kraadi kõrgemad kui tööstuseelsel ajastul.