Möödunud aasta oli erinevate orkaanide, metsatulekahjude, üleujutuste, põudade ja teiste ekstreemsete ilmastikuolude põhjustatud kahjude poolest rekordiline – üle maailma kulus looduse purustuste likvideerimiseks rohkem kui 300 miljardit dollarit.
Stanfordi ülikooli, Columbia ülikooli ja Dartmouthi kolledži teadlased on oma värskes, ajakirjas Science Advances avaldatud uuringus analüüsinud kliima soojenemise mõjul tulevate aastate võimalikke ekstreemseid olusid ning hoiatavad: isegi siis, kui Pariisi kliimaleppes paika pandud eesmärgid hoida Maa keskmine temperatuur alla 2°C.
"Ekstreemse ilma põhjustatud kasvavad kulud näitavad, et me ei ole praegu tänase kliima mõjudega harjunud ega nendeks ette valmistunud, mis siis veel rääkida, kui kliimasoojenemine süveneb," ütles uuringu eestvedaja Noah Diffenbaugh Stanfordi ülikoolist. "Me saame seda uuringut kasutada, et valmistuda paremini ja kindlamini tuleviku kliimaks ning selle mõjule."
Sest uuringust selgub: ka kliimaleppe eesmärgi täitmise juures on tõenäoline, et üha enam esineb "ajaloolisi, pretsedenditult ekstreemseid juhtumeid", neid just 50-90% Põhja-Ameerika, Euroopa ja Ida-Aasia pinnal.
Näiteid veel: kuumalained on rohkem kui viis korda tõenäolisemad umbes pooles Euroopas ja veerandis Aasias. Kõva vihvasadu on kolm korda tõenäolisem rohkem kui kolmandikus Põhja-Ameerikas, Euroopas ja Ida-Aasias.
Umbes 10% terves maailmas on kolm korda tõenäolisem, et seal ekstreemsed ilmastikuolud esineks.
