Eestlastena meeldib meil endast mõelda kui väga kohusetundlikust, virgast ja töökast rahvast. Töölkäimine on auasi, kes ei tööta, see ei söö ja eks sõprade-tuttavatega vesteldes läheb ikka sageli jutt sellele, kuidas kellelgi tööl läheb.

Vaatamata kõigele sellele ei ole Eesti Euroopa Liidus teps mitte üks kõige töökaimaid riike. Eurostati liidu liikmete töönädala pikkuse uuring näitab, et oleme täiesti harju keskmised: EL-i riikide keskmine töönädala pikkus on 40,3 tundi nädalas ja täpselt sama suur on see ka Eestis.

Keskmiselt on meestel veidi pikemad töönädalad: 41 tundi, naistel kestab töönädal 39,3 tundi.

Euroopa suurimad töömesilased on Suurbritannias, kus töönädala pikkus on eestlaste omast kaks tundi pikem: 42,3 tundi. Järgnevad Küpros (41,7 tundi), Austria (41,4 tundi), üllatuslikult Kreeka (41,2 tundi) ning Poola ja Portugal (41,1 tundi).

Kõige vähem tunde nädalas töötavad aga taanlased – vaid 37,8 tundi –, kus töönädal ongi seaduslikult lühemaks määratud. Edasi tulevad Itaalia (38,8 tundi) ning Holland ja Prantsusmaa (39 tundi).

Tööaja teema puhul on Euroopas palju räägitud traditsioonilise viiepäevase töönädala lühendamisest neljasele. Et puhkepäevi oleks ühe võrra rohkem. Leitakse, et 40-tunnine töönädal on saja aasta taguse tööstusajastu jäänuk ning et tänapäeval saaks optimaalselt sama palju tööd ära teha märksa kiiremini.

Paar aastat tagasi katsetati Rootsis lühendatud tööpäevi ja leiti, et kuigi töötajad olid vähem haiged ning töö tegemise mõttes isegi produktiivsemad, tähendas see ettevõtetele tulu asemel lisakulutusi.

Eestis proovis möödunud aasta alguses samuti kuuetunniseid tööpäevi oma esindustes mobiilioperaator Elisa ja leidis need olevat kasulikud: klientide rahulolu kasvas ja müügitulemused paranesid. Niisiis on lühendatud tööaeg Eestis juba reaalsus.

Kas 40,3 tundi nädalas töötada siis liiga palju või vähe ja kas vajaksime lühemaid töönädalaid?