USA Notre Dame'i ülikooli sotsioloogi Elizabeth McClintocki uurimus näitab, et tegelikult on trofeenaise-stereotüüp suuresti müüt.

Hõlmates esmakordselt sedasorti uurimusse rahvastiku läbilõiget peegeldava valimi noorpaare, keda küsitleti eraldi ja kelle välimuse veetlevust hinnati, suutis McClintock veetlevusepõhiseid paarisuhteid veenvalt eristada.

Teadlase sõnul on antud valdkonnas varem läbi viidud uurimused eiranud kaht olulist tegurit.

"Selgitasin välja, et kenad mehed lähevad paari kenade naistega ja edukad mehed loovad suhteid edukate naistega," märkis McClintock, kelle eriala on ebavõrdsused romantilistes suhetes.

"Keskeltläbi ongi kõrge staatusega meestel tõepoolest kaunimad abikaasad, aga seda suuresti seetõttu, et ka nende endi välimust hinnatakse keskmisest paremaks — võib-olla sellepärast, et nende hulgas on vähem ülekaalulisi ja neil on tõenäoliselt võimalik endale lubada hambaravi, ilusaid riideid, nahaarstide juures käimist jne.

Teiseks on kaugelt kõige tugevamaks partnereid ühte liitvaks jõuks sarnasus — sarnasus haridustasemetes, rassilises kuuluvuses, usutunnistuses ja välimuse veetlevuses."

McClintocki uurimus annab mõista, et naistel pole üldist kalduvust n-ö vahetada oma ilu raha vastu. See ei tähenda muidugi, et trofeeabielusid üldse ei sõlmitaks, vaid lihtsalt, et need pole sagedased.

"Täiesti võimalik, et [skandaalne miljonär] Donald Trump ja tema kolmas naine Melania Knauss-Trump kujutavad endast näidet abielupaarist, mis kinnitab trofeenaise-stereotüüpi," rääkis McClintock. "Kuid samas võib tuua ohtralt näiteid jõukatest meestest, kes on valinud elukaaslaseks eduka elukaaslase, mitte "ostnud" endale naiseks supermodelli."

Näiteks on kaks meest, kes asutasid Google'i (Larry Page ja Sergey Brin), abiellunud väga edukate naistega. Ühel naistest on doktorikraad, teine on jõukas ettevõtja.

McClintocki uurimus annab lisaks mõista, et vastupidiselt levinud trofeenaise-stereotüübile on ühiskonnaklasside vahelised barjäärid abieluturul suhteliselt ületamatud.

Kaunid naised ei saa tõenäoliselt ainuüksi välimuse toel oma klassikuuluvust abiellumise kaudu kergitada.

Uurimus pealkirjaga "Beauty and Status: The Illusion of Exchange in Partner Selection?" ("Ilu ja staatus: kas vahetuskaup partnerivalikul on illusoorne?") ilmus ajakirjas American Sociological Review.